Alfred Neuland. Tiit Lääne

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Kuld, ajakiri Kehakultuur, juuni 1960

      “Luusberg viib Neulandi enesega ühes Marsi seltsi. Seal esimest korda harjutades tõukab ta ühega 140 naela (57 kg – toim.) ja kahega 165 naela (67,5 kg – toim.). Need saavutused leidsid vanemate sportlaste poolt tähelepanu ja seltsi esimees Zekuls soovitas noormehel Marsi liikmeks astuda.

      Liikmemaks oli aga 5 rubla aastas, lisaks veel 10 kopikat templimaksu. Zekuls manitses, liikmemaks ei olevat tähtiski, maksab või mitte, hakaku aga seltsis harjutamas käima. Alfred käis paar korda harjutamas, kuid astus siis koolist (Jurke algkool – toim.) välja ja hakkas tööl käima.”

Eesti Spordileht, detsember 1926

      “Olin juba jõudnud kaubanduskooli III klassi, seda peamiselt iseõppimise korras. Et vanemail polnud raha, teenisin õhtuti Casino teatris pikoloks olles raha hariduse jätkamiseks ja enda ülalpidamiseks. Kuid mul oli vaja ka uut tõstekangi, sest kahepuudane kang oli jäänud liiga kergeks.

      20 rubla eest sain osta 300-naelase tõstekangi, mis meil tuli koos vennaga kuskilt kaugelt koju tassida. Voorimees nõudis kojutoomise eest 18 rubla, milleks aga raha enam ei jätkunud.

      Suure punnimisega saime kangi kuidagi koju neljandal korrusel asetsevasse korterisse, kus selle peitsime voodi alla. Vanemad ei tohtinud sellest midagi teada, sest siis oleks meie raskejõustikul kohe lõpp olnud.

      Väga kaua me saladust siiski hoida ei saanud, sest alatise harjutamisega olime alumise korteri laest krohvi lahti põrutanud ja isegi mõned aknaklaasid olid pragunenud. Ähvardati korterist väljatõstmisega.”

Alfred Neuland, ajakiri Kehakultuur, veebruar 1946

      “1910. aastal oli ta jõudnud enesele juba väikese kapitali koguda ja otsustas enesele tõstekangi osta, et kodus harjutusi jätkata. Pani vastava kuulutuselehte. Leiduski kangi müüja. Kang oli 6 (96 kg – toim.) puuda raske, madalate ratastega, ääretult tüseda varrega ja massiivne.

      9 rubla ladus õnnelik poiss lauale ja viis tõstekangi voorimehega koju. See oli jõululaupäeval 1910.”

Eesti Spordileht, detsember 1926

      “Ühel hommikul tõusis trepikojas lärm. Ukse taga räuskas alumisel korrusel elav õunakaupmees: kes andis Neulanditele loa oma korteris sepikoja avamiseks? Niisugusele trampimisele ei pidavat ükski lagi vastu. Krohvilatakaid kukkuvat nagu pannkooke.”

R. Kuld, ajakiri Kehakultuur, juuni 1960

      “Isa tuli ühel laupäeval koju ja siis teatas ema, et isa peab korra majja lööma. “Poisid on raudkangi tuppa tassinud ja muudkui kolkustavad sellega. Kui sa seda kangi välja ei viska ja poisse korrale ei kutsu, siis visatakse meid poiste pärast varsti majast välja,” teatanud ema.

      Isa läks rahulikult teise tuppa. Vaatas nurgas seisnud kangi, läks ja tegi akna lahti ning sammus siis kangi suunas. Võttis siis sellest kinni ja ei midagi. Kang ei liikunudki. Isa küsinud, et kes seda tõstab?

      “Mina,” vastas kõigepealt Voldemar. “Mina!” hüüdis Alfred. Isa vaadanud poisse tunnustavalt ja teatanud, et hakkab edaspidi ka ise harjutama. Nii jäigi kang tuppa.”

Ringhold Neuland, 2007

      “Kuigi hirm vanemate vastu oli suur, tundis Alfred enam julgust, kuna ta nüüd juba enam iseseisev mees oli ja suuremat hääleõigust omas. Vanemaid ei olnud parajasti kodus ja kang upitati üles neljandale korrale. Korraga tuleb ema koju, vaatab, rauakolakas nurgas, laseb skandaali lahti. Kurjustab ja manitseb, et kas sa tahad ennast ära tappa, toa põrandat ära lõhkuda ja näha, et meid majast välja aetakse.

      “Kõik on Voldemari süü, tal eneselgi kael kangutamisest haige, nüüd meelitas ka teise ennast ära venitama. Oot, oot, isa tuleb koju ja viskab kangi läbi akna uulitsale!”

      Isa tulebki. Hakkab mürtsuma ja lubab kangi toast välja visata. Lähebki kiirelt kangi juurde ja krapsab kangist kinni, kuid see ei nihku maast. Üleolevus ja kurjustus on löödud, tagasihoidlik imestus asub asemele. Poisid tunnevad nüüd endid seisukorra peremeestena ja hakkavad hooplema: “Sina ei jaksa, aga meie jaksame, hakka ka harjutama!”

      Isa, 45-46-aastane õitsvas tervises mees, otsustabki kohe poistega ühes harjutama hakata. Manitseb ainult, et palju ei tohi tõsta, vaid ainult enese tervist peab karastama.”

Eesti Spordileht, detsember 1926

      “Asi lahenes sellega, et kangi väljaviskamise asemel hakkasime koos tõstma, kui palju keegi suudab. Nii toimus meie esimene tõsine võistlus isa ja kahe poja vahel. Võit jäi minule, vend tuli teiseks ja isa, vaeseke, kolmandaks. Pealtvaatajaks oli ema, kes kogu aeg tõsiselt hirmu tundis ning palvetas, et me endid ei katkestaks.”

Alfred Neuland, ajakiri Kehakultuur, veebruar 1946

      “Veebruaris 1911 on Riia esivõistlused tõstmises, kus esmakordselt otsustati mooditulevat prantsuse tõstesüsteemi kasutada. Võistluskava koosnes üheksast eritõstest…

      Võistlus kujunes talle (Neulandile – toim.) ootamatuks ja hiilgavaks triumfiks kohe. Ta tuli suure ülekaaluga omas kaalus (kergekaalus – toim.) esimeseks ja üldiselt kõigi kaalude kohta Krause järel teiseks, ühtlasi purustades terve rea Venemaa rekordeid.

      Kahega tõukas ta 256 naela (Venemaa rekord), vasakuga 182 (Venemaa rekord) ja paremaga 186 (Venemaa rekord). Rebimine paremaga andis tagajärjeks 165 naela (Venemaa rekord) ja rebimine vasakuga 158 naela (Venemaa rekord). Surumine kahega jäi 160 naela, rebimine kahega 172 naela, kruvimine paremaga 168 naela ja kruvimine vasakuga 172 naela.

      Iga rekordi eest anti eriline kuldmärk lisaks harilikule auhinnale. Alfred Neuland oli korraga päevakangelane, imetletav atleet, kes ise hõljus oma keerlevate unistuste ja lapseliku õnnetunde seitsmendas taevas.

      Ta oli vaevalt kuusteist aastat vana.”

Eesti Spordileht, detsember 1926

      “Juba 1911. aastal (ta oli siis vaid 16-aastane) hakkasid tulema rekordid. Esimeseks pääsukeseks sai ülevenemaaline rekord paremaga rebimises – 70 kg.”

Jüri Randviir, Spordileht, september 1964

      “Stockholmi olümpiamängud tõid kaasa üldise lainetuse ja sport võitis kuulsust juurde. Kõik jälgisid pingsalt Venemaa olümpiameeskonna ettevalmistusi ja üritasid ka ise pääseda suurele spordipeole… Tõstmist kavas ei olnud ja Alfred Neuland jäi koju olümpiasündmusi jälgima ja harjutama.”

Henn Saarmann brošüüris “Alfred Neuland”, Tallinn 1995

      Fotod 1

      Alfred Neuland – suured tiitlid veel võitmata.

      Eesti tõstjad 1915. aastal Peterburis. Vasakult Karl Assman, Alfred Neuland ja Ernst Assman.

      Juhan Neiland koos oma kolme pojaga. Vasakult Alfred, Feliks ja Johannes. Pildistatud 1918. aastal Valgas.

      Alfred Neuland oma trofeedega tippkarjääri algul.

      Kodus 1920. aastal maailmarekordeid tuulutamas.

      Eesti olümpiadelegatsioon 1920 enne ärasõitu Antwerpeni. СКАЧАТЬ