Tervist, proua president!. Katrin Lusti

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ oluline mainida, et Evelin tutvus 1997. aastal Toomas Hendrik Ilvesega just Tartus – korporatsiooniga volbriööd tähistades.

      Üliõpilaskorporatsiooni Filiae Patriae liikmeks olemise kohta on Evelin ise öelnud, et ta kehastas esimest korda Eesti eest seismist läbi iseenda. Sama korporatsiooni liikmeks astus 1991. aastal Evelini eeskujul ka temast kaks aastat noorem õde Eilike Tõnissoo (neiupõlvenimega Int), kes õppis Tartu Ülikoolis, nii nagu Evelingi, meditsiini.

      Korporatsiooni tegevus polnud aga kaugeltki ainus, mis esimese leedi meeli ülikooliajal paelus ja erutas.

      Kursuseõde Chris Ellermaa sõnul oli Evelinil meditsiiniõpingute kõrval kinnisidee õppida psühhiaatriat ning ta käis Tartu psühhiaatriakliinikus arstiabilisena isegi tööl. Ka Evelin ise on meedias kinnitanud, et tegelikult oli tal kindel plaan minna pärast üldarsti diplomi saamist edasi teadustööle ja kaitsta kraad psühhiaatrias. Tema õpinguid segas aga tema enda sõnul ülikoolis vastu võetud uus seadus, mis oleks noore psühhiaatriahuvilise veel kaheks aastaks üldmeditsiini õppima sundinud. Need plaanid aga Evelinile ei sobinud.

      “Evelinil oli psühhiaatria vastu meeletu huvi ja ta käis kogu aeg psühhiaatriakliinikus tööl, arstide ja haigete tegevust jälgimas,” meenutab kursusekaaslane Chris Ellermaa.

      Ta oli mõnevõrra üllatunud, miks otsustas Evelin psühhiaatriaõpingud äkki katki jätta.

      Ühe anonüümsust palunud isiku sõnul soodustas Evelini huvi psühhiaatria vastu ka Evelini enda tervis. Esimene leedi kannatas ülikooliõpingute ajal endokriinilise depressiooni all.

      Endokrinoloogia on arstiteaduse haru, mis tegeleb sisenõrenäärmete haigustega. Sisenõrenäärmed nagu ajuripats, kilpnääre, neerupealised ja kõhunääre on olulised organismi sisekeskkonna stabiilsuse ja sobivuse tagajad ning nad valmistavad erilisi aineid – hormoone, mis satuvad verre ja toimivad üle kogu organismi ning mõjutavad meie tujusid ja käitumist.

      Endokriinilise depressiooni tõttu tekkinud Evelinil ülikooli ajal söömishäired, mille kestel on ta anonüümsust palunud lähedalseisva isiku sõnul kaalunud kord 45 kilogrammi, kuid ka kaks korda rohkem.

      Varalahkunud, kunagine Tartu Ülikooli psühhiaatriakateedri juhataja Jüri Saarma oli mitte ainult Evelini õppejõud ja eeskuju, vaid ka inimene, kes tõi esileedi sellest haigusest enne ülikooli lõpetamist välja. Söömishäiretega võitleb Evelin Ilves anonüümsust palunud allika väitel aga kuni tänaseni ja just seetõttu on toitumisega seotud probleemid talle siiani südamelähedased.

      Aga ikkagi, miks ei olnud suur psühhiaatriahuviline Evelin Ilves valmis kaheks järgnevaks õpinguaastaks, et saada kätte ihaldatud kraad?

      Olgu siinkohal mainitud, et ka tema tulevase abikaasa Toomas Hendrik Ilvese meeli köitis Eveliniga sarnaselt inimkäitumine ja ta on lõpetanud USA Columbia ülikooli psühholoogiaerialal.

      Evelin ise on psühhiaatriaõpingute katkestamise põhjuseks toonud armastuse temast aasta noorema Karli Lamboti vastu, kellega ta ülikooli ajal abiellus ning kelle nime ta lõpuaktusel kandis.

      NELJAS PEATÜKK

      Abielu Karli Lambotiga – nagu õde-venda

      Kuigi Evelin Ilves ja Karli Lambot õppisid Tartu Ülikoolis erinevaid erialasid, viis saatus nad kokku õppevälise töö kaudu üliõpilasseltsides.

      1990. aastal ilmunud tudengilehe Universitas Tartuensis esikaanelt leiab tulevase presidendiproua esimese esikaanefoto.

      Reklaamhüüdega “Valige Evelin ja unelmaist saab tegelikkus” kandideeris ta Tartu üliõpilasedustuse juhi kohale. Toona Evelin Inti nime kandnud noore särtsaka tudengi valimisloosung oli pilkupüüdev ning lisaks unelmate täideviimise sõnumile kandis see ka kuulsa Rooma imperaatori Julius Caesari sõnumit veni, vidi, vici (tulin, nägin, võitsin).

      Enesekindla reklaamiga esinenud Evelin võitiski konkursi ja asus Tartu üliõpilasedustust juhtima laia särava naeratuse saatel. See oli tulevase presidendiproua esimene suurem läbimurre, mis kinnitab tema lapsepõlvesõprade, õpetajate ja kunagiste koolikaaslaste esitatud väidet, et Evelinil oli kindel plaan massist eristuda ja elus läbi lüüa. Lubatud unelmaist tegelikkuseni jõudmisel oli tal endal aga käia veel üsna pikk teekond.

      Sportliku olemisega Karli Lambot on kummalisel kombel oma välimuselt pisut sarnane president Toomas Hendrik Ilvesega. Mõlema mehe ümarad näojooned annavad selgelt märku Evelini maitsest. Nende otsaesine juuksejoongi kulgeb ühtemoodi. Ainult et Karli Lambot ei kanna Toomas Hendriku moel prille. Kahe mehe pilte kõrvutades võib nende vahel märgata sarmikat sarnasust.

      Kohtla-Järvel sündinud ja üles kasvanud Karli Lambot astus Tartu Ülikooli kaks aastat Evelinist hiljem, 1988. aastal. Majandusteaduskonda asus ta õppima pärast sõjaväge ja sai sinna raskusteta kohe sisse. Nii nagu arstiteaduskonnaski, oli nõukogude aja lõpp ja Eesti vabariigi algus ka majandustudengite jaoks keeruline, kuid huvitav periood.

      “Kooli osas oli tudengitel muidugi suhteliselt raske,” meenutab Karli Lamboti kursusekaaslane Ilmar Tälli, “vabariigi tulekuga püüdis ülikool Euroopaga sammu pidada ja muutis pidevalt õppekavasid ja seadusi. See tegi õpingud segaseks, sest kohustuslikke aineid tuli kogu aeg juurde ja õpingud muutusid pikemaks.”

      Teisalt oli uue aja algus majandustudengite jaoks kordumatu etapp.

      “Siis sai ju hakata kooli kõrvalt kohe ise äri tegema,” naerab audiitorina töötav Tälli, kelle sõnul pikenesid paljude majandustudengite õpinguaastad mitte ainult kooli tehtud seaduste tõttu, vaid ka seepärast, et tudengid hakkasid tegelema suhteliselt vara äri kui sellisega.

      Karli Lambotiga koos 1995. aastal Tartu Ülikooli rahandus- ja krediidiosakonna lõpetanud Peep Remmelg meenutab kursusevenda kui toredat inimest.

      “Ülikooliajal ajas Karli palju üliõpilasseltsi asju ja mind see teema väga ei huvitanud,” ütleb eraettevõtte juht Remmelg, “ma olin siis rohkem spordipoiss.” Karliga koos meenub talle hägusalt ka Evelin, kes oli oma majandustudengist peigmehele truuks kaaslaseks.

      “Evelin ajas aktiivselt korporatsiooni asju ja Karli tegeles üliõpilasseltsiga. Eks nad sealtpidi ka omavahel kohtusid,” lisab Remmelg.

      “Ma mäletan, kuidas rebased vanematele olijatele õlut tassisid ja mulle need üliõpilasseltside ja korpide asjad just seetõttu väga ei istunud,” selgitab ta. “Aga ega Karli selle üliõpilasseltsitöö pärast ka mingi nohik polnud. Tal olid toona lihtsalt teised huvid kui minul.”

      Vastupidiselt Peep Remmelgale pidas Karli Lambot üliõpilasseltsi tööd väga tähtsaks ja ta on intervjuus Äripäevale maininud, et tema majandusõpingud venisid seitse aastat pikaks mõneti just seetõttu, et ta töötas kooli kõrvalt täiskohaga üliõpilasseltsis.

      Kui kõrvutada Evelini ja Karli huvisid ja eluvaateid, siis ei teki kahtlust, miks need kaks noort inimest ülikooliajal teineteisesse armusid ja oma armastuse juba 1993. aastal abieluks registreerisid.

      Nii Karli kui ka Evelin mõlemad on spordifanaatikud, kes veedaksid vabas looduses pea iga oma hetke. Nad mõlemad peavad oluliseks isiklikke eeskujusid ning räägivad ka aastaid pärast lahutust sportimisest nagu hingesugulased. Kui kõrvutada nende kahe meedias ilmunud intervjuusid, siis kajab neist läbi üsna ühesuguseid mõttekäike ka aastaid pärast lahutust.

      Lausa uskumatu on tõdeda, et lisaks Evelinile on Eesti tervishoiu pärast südant valutanud ka tema eksabikaasa Karli Lambot, kes on avaldanud soovi isegi mõnda Eesti haiglat juhtida.

      “Kui СКАЧАТЬ