Toronto. New York. Los Angeles. Olev Remsu

Чтение книги онлайн.

      Teekond Ontarios

      Kui juba olen Põhja-Ameerikas võõras, siis teen seda, mida põhjaameeriklane naljalt ei tee. Nimelt sõidan Torontost New Yorki bussiga, kuna mulle lihtsalt meeldib liikuda maa peal. Lennukiga lennates läheb elamus kaotsi, ehkki võiks arvata, et pilvitu ilma korral avaneksid hunnitud vaated Ontario järvele ning paarile suurlinnale, millest tuleb üle lennata. Ent vahest ei saa kohta akna alla? Rongisõit on ära proovitud eelmisel korral.

      Võiks küsida: mitu rongi päevas sõidab lugeja arvates Toronto ja New Yorgi vahel? Sama suurusjärku Peterburi ja Moskva vahel kurseerib ööpäevas umbes kakskümmend viis rongi. Vastus: üks. Ja teine küsimus: mitu bussi sõidab päevas Torontost New Yorki? Peterburi ja Moskva bussiühendust ma ei tea, aga oletan, et see on väga tihe. Vastus: kaks.

      Põhja-Ameerikas domineerib pikkadel ja keskmistel teekondadel liiklusvahendina kindlalt lennuk, lühemate maade puhul auto ning rongi ja bussiga sõidavad ainult imelikud inimesed. Mina ehk nende hulka kuulungi ja nõnda ronin ühel oktoobrihommikul aopimeduses hiigelsuure imperiaalses stiilis Toronto vaksali kõrval tagasihoidlikus bussijaamas koletu suurde Greyhoundi bussi. Sõitjaid ei ole rohkem tosinast, istekohti jätkuks vähemalt kuuekümnele. Milline raiskamine!

      Sõit läheb kiirelt, hommikul ei ole ummikuid ja äärelinnades võtab röögatu buss päris täistuurid peale. Kui jõuame pilvelõhkujate vahelt välja, puhetab juba hommikuvalge, varsti paistab päikegi. Huvitav efekt – rongiaknast nägin tagahoove, nüüd näen fassaade. Ameerika on seljaga raudtee ja näoga maanteede poole. Ameerika on õieti ühekorruseline, mis sest, et alati torkavad silma eelkõige pilvelõhkujad. Umbes 70 protsenti põhjaameeriklasi elab oma väikeses majas, mille juurde kuulub oma väike aiake, ning pilvelõhkujates käiakse enamjaolt tööl. Ehkki leidub ka korterpilvelõhkujaid, kuid need ei ole eriti kõrged, üle kolmekümne korruse need ei küüni.

      Ja taas lummab Kanada lõkendav sügis. Need punavahtrad, mis kasvavad äärelinna kõnniteede vahel, lihtsalt köidavad pilku. Kuidas need ikka nõnda ilusad saavad olla?

      Toronto City piir on ilusasti märgitud, ent Suur-Toronto piir tabamatu. Kas Mississauga on omaette linn või kuulub Toronto linnastusse? Paar pilvelõhkujat on sellegi linna keskuses, muidu aga ühekorruseline nagu Ameerika ikka. Mississaugale on antud kadestamisväärne tiitel – parima elukorraldusega linn parima elukorraldusega riigi parima elukorraldusega provintsis. Provintsiks on loomulikult Ontario ja riigiks Kanada, mis muu.

      Torontost New Yorki sõidab päevas vaid 2 bussi

      Niisuguste nimetustega võis bluffida ainult Nõukogude Liidus, vaba ajakirjandusega riikides on lubatud vaid väike viisakusliialdamine, mida me komplimendiks nimetame. Ja kindlasti on tiitlil tõsi taga, nõnda et kui keegi valib endale kohta, kus võiks elada, pidagu see asi meeles.

      Huvitav, et linnapiirile ja linna nimesildile on kirjutatud asumi elanike arv. Meil uhkustatakse asutamise aastaarvuga – eks igaüks kiida seda, mis tal kiita on. Niisiis, Mississauga – 650 000 elanikku, neist osa Toronto ülikooli tudengeid, sest just siia on kolinud suur osa tudengeid. Oakville’i nimesildil ei ole elanike arvu antud või magasin ma selle maha? Hamilton! Jälle Hamilton! Mõni päev tagasi juba olin ühes Hamiltonis, see asus Torontost ida pool, Ontario järve põhjakaldal. Uus Hamilton on siis järve läänekaldal, huvitav, kas kahe samanimelise linna vahel kurseerib ka laev, marsruudiks Hamilton–Hamilton. Ent siin on linna nimesildil märgitud koguni eeslinnad. Linnas endas 620 000 elanikku, koos eeslinnadega 647 000. Hamiltoni eeslinnad on Toronto eeslinnade eeslinnad, ja needki kuuluvad Suur-Torontosse.

      Hamiltoni tehaste korstnad

      Üks koloniseeritud maa-alade tunnuseid ongi üheülbalised ja tihti korduvad toponüümid – koloniseerijail on olnud harilikult kasinalt fantaasiat. Aborigeenide kohanimesid ei ole suvatsetud kas teada või on need pruukimiseks olnud liiga keerulise hääldamisega. Öelge Mississauga! Keel läheb sõlme. Aga jumal tänatud, et seegi alles on, tähendab indiaani keeles “vee lähedust”. Ja ehk on säilinud indiaani nimelgi roll, miks Mississaugat maailma parimaks elupaigaks peetakse?

      Lennart Meri kirjutas omal ajal, et Siberis võite leida ühest piirkonnast paarkümmend Ostraja jõge ja Glubokoje või Sinjeje järve, samal ajal kui nganassaanid või neenetsid kasutavad ilusaid vanu nimesid.

      Hamiltonis näen tehaste võimsaid korstnad, neist tubrutab koledat paksu hallikasvalget suitsu. Ei tea, kas see on ka väga mürgine? Ometi poleks ma uskunud, et Kanadas võib leida üsna palju ehtnõukogulikku liga-loga tööstusmaastikku. Raudtee ääres on seda veel rohkem kui maantee kõrval – rongiga sõites oli kohati tunne, et oled sattunud Uurali suurlinnade vahele, kus tossu sisse võib lämbuda ja mis siiani kõige lagastatum piirkond, mida ma olen näinud. Ei ole Põhja-Ameerika keskkonnakaitsega midagi nii head lood, kui võib arvata.

      Ontario viinamarjaistandused

      Mõned reisijad on juba maha läinud ja teised peale tulnud, kõik kas tumedamad või heledamad mustanahalised, peamiselt naised, Hamiltonis aga astub bussi hallipäine kõhn väärikas valge leedi ohtrate sõrmuste ja kaelakeedega. No ta võib olla 90aastane. Tahad küll olla poliitiliselt korrektne ning mitte teha vahet rassidel, aga siiski tabasin end heitmas omamehe pilku tollele daamile. Tema mind ei märganud.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAQCAwMDAgQDAwMEBAQEBQkGBQUFBQsICAYJDQsNDQ0LDAwOEBQRDg8TDwwMEhgSExUWFxcXDhEZGxkWGhQWFxb/2wBDAQQEBAUFBQoGBgoWDwwPFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhb/wAARCAL6BAADASIAAhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQAAAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWmp6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEAAwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSExBhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElKU1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD60ooor6Q+PCiiigAooooAKKKSQlUZvQUALnA5qPzox/Gv51i+dqmqXVxDaSQW0NtL5Uk8g8xy21W+WMYA4YcsfwqddDBGZNX1R2/vCZUH/fKqBXBisTTpz5XUa8kr/iz0sJhak4cypX827L7kannRd3X86cro3R1P41k/2H/1F9V/7/J/8RSNo90v/Hvrl2PaeKKUf+gqf1qKOPw8VaVRv1X+RpWy СКАЧАТЬ