Tšakrate äratamine: kadunud tehnikad. Acharya Shree Yogeesh

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Järgmine Tirthankara atishaya on see, kes, kui ümberringi viibib palju inimesi, räägib nii, et kõik suudavad temast aru saada. Tänapäeval on meil spetsiaalsed kõrvaklapid, mis tõlgivad koheselt selle, mida kuuled, sinu emakeelde. See juhtub ka siis, kui Tirthankara räägib, nõnda et kõik teda mõistavad. Sellised asjad juhtuvad üksnes Tirthankara ümber ja kõik inglid, keda Indias kutsutakse deva´deks, kiirustavad, et neid igal hetkel teenida. Nad loovad Samvasaran´i ja kutsuvad kokku palju teisi ingleid ja loomi selleks, et luua imeilus paik kõigile, kust ammutada vaimseid õpetusi. Kõik suudavad kuulda neid õpetusi selgelt, olenemata sellest, kas nad istuvad otse Tirthankara juures või on nad kaugel eemal. Niipea kui Samvasaran on lõppenud, muutub kõik taas endiseks.

      Osakesed nende kehades on nii kerged, et neil on üksnes vaevumärgatav vari peale valgustumist. Kui nad kusagil talvisel ajal ringi kõnnivad, siis ei hakka midagi kasvama, kuid kui on õige aastaaeg, siis tänu nende energiale hakkavad paljud närtsinud taimed, lilled, viljad ja taimkate taas õitsema ja puhkevad uuele elule. Millal iganes Tirthankara läheduses on, valitseb teatava vahemaa ulatuses nende ümber täielik rahu.

      Tirthankara lähedane õpilane tunneb alati end lõpmatus valguses, omades privileegi elada Maal koos erakordse inimesega ja õppida tema läheduses. Terve nende elu on veedetud sadhana´s, distsipliinis, meditatsioonis ja jõupingutuses, lahustamaks nende karmat. Kõige raskem ülesanne universumis on olla vaimsel teekonnal ja avastada hing, mis magab sinu sees. Mitte kedagi ei saa võrrelda Tirthankaraga, sest nende kehad on täiesti teistsugused, et pidada vastu paljudele katsumustele. Nende läheduses viibides tunned sa alati end olevat elava Jumala juures. Tirthankarad ei sünni meie planeedile praegusel ajajärgul, kuid kui sa näed piisavalt vaeva, et leida valgustunud meister, kes sind juhendaks, siis saad sa läbida sama protsessi, nagu oleksid sa üks nende seast. Kuna Arihanta ja Tirthankara on mõlemad valgustunud, siis ei ole mingit vahet nende teadmistes, nad mõlemad on saavutanud kõrgeima teadvuseseisundi, niisiis õpid sa neilt samu asju selleks, et su hing ammutaks tugevust ja puhkeks õide. See on keeruline protsess ja on väga raske elada koos meistriga, kes reageerib igale su veale ja teeb selle sulle teatavaks. Suurem osa inimesi lihtsalt alistuvad Jumalale, kes on lihtsalt nähtus kusagil kaugel ja ei reageeri neile, mis teeb talle alistumise väga lihtsaks.

      Sinu valgustumiseni jõudmiseks peab valgustunud inimene suutma sind raputada seespidiselt, et sa hakkaksid nägema, et reaalsus pole see, milleks sa seda pead. See ei tule läbi Gita või Piibli lugemise ega ainuüksi pühendunud olles. Sellest ei piisa. Sa pead suure jõupingutuse ja sihikindlusega läbima protsessi. Keegi pole kunagi saanud valgustatuks üksnes läbi pühakirjade ja rituaalide. See on lihtsalt aja raiskamine. Tirthankara ja nende mungad ja nunnad ei vii läbi mingeid rituaale – mis mõte on raisata aega, lugedes korduvalt pühakirju, et üritada mõista nende tähendusi, kui neidsamu tõdesid saab ka otse õpetajalt. Nad ütlevad seda selliselt, et sa mõistad öeldu tähendust, sest nad teavad, millised sõnad sind mõjutavad. Asjad, rituaalid ja pühakirjad ei vii sind kuhugi, kuid paraku jäävad inimesed nendesse väga kergelt pidama. Tänapäeval käivad inimesed nende juures, kes oskavad sanskriti keelt ja on Gita õpilased, neid peetakse valgustunuteks. Kuid neil inimestel ei ole mingit aimu, mis valgustatus üldse ongi. Tõelist valgustatust, mil su hing saavutab oma täie jõu, on raske mõista. Sul peab sellest olema õige ettekujutus, või vastasel juhul teed sa asju, mis viivad su kusagile mujale. Olles mõnda aega koos Tirthankaraga ning olles piisavalt arukas, võib tema õpetusi tervikuks põimida, neid meenutades ja üksteisele edasi andes. Kui mungad ja nunnad tegid nii aegade jooksul, siis suurem osa õpetustest on paraku kaotsi läinud.

      On kahetsusväärne, et Tirthankarate õpetused on kaduma läinud, kuid see ei olenenud nendest. Nad elasid omal ajal ja õpetasid omal ajal. Mis iganes pärast seda on ajaloos juhtunud – põuad või loodusõnnetused või muud põhjused – õpetused on läinud nende käigus kaotsi. Inimesed surevad loodusõnnetustes või haiguste tõttu, mis levivad mööda maid. Kui oleks munkasid ja nunnasid, kes kannaksid endas tõelisi õpetusi pärast Tirthankara füüsilise keha surma, elaksid ka nemad palju asju läbi. Võib-olla keegi ei küsinudki kunagi neilt munkadelt ja nunnadelt ühtegi head küsimust või ehk nad ei kohtunudki palju teiste inimestega. Niisiis, selliseid asju juhtub ja ajapikku nad surevad ning koos nendega kaovad ka õpetused. Mis iganes ajavoos järele jääb, jaotatakse see paljude erinevate inimeste vahel laiali ning see muutub segadusse ajavaks vale tõlgenduse tõttu.

      Vaimsed õpetused ei ole segadusse ajavad. Vaimsel teel oleva isiku põhimõtted ei ole segadusse ajavad, kuid kui inimesed esitavad küsimusi universumi kohta, teiste planeetide, emotsioonide, meele, ühe ja teise asja kohta, siis võib see tekitada segadust, sest igaühe meel töötab erinevalt. Tirthankarad vastavad ainult siis, kui keegi esitab küsimuse, kuid tavaliselt inimesed nende läheduses tunnevad niivõrd palju rahu, et nad unustavad oma küsimused. Aeg-ajalt keegi küsib midagi ja kui keegi veel kuuleb vastust, võidakse seda tõlgendada valesti, sest küsimus ei tulnud temalt endalt. Paljusid asju on hiljem pühakirjade kokkupanemise käigus valesti ja inimesi segadusse ajavalt tõlgendatud.

      Tänapäeva jainistlikes pühakirjades leitavad õpetused on peamiselt Mahavira õpetused. Kõik tarkused teistelt Tirthankaratelt on ununenud, sest liiga palju aega on möödunud hetkest, mil nad siin planeedil elasid. Kui meil oleks palju detailseid õpetusi teistelt Tirthankaratelt, võivad nad olla täielikult erinevad Mahavira õpetustest. Kõik sõltub ajajärgust ja millised inimesed sel ajal elasid. Printsiibid ei muutu kunagi, kuid nende õpetamise viisid küll.

      Mahavira elas niivõrd karmil viisil ja tegi üksnes seda, mida tema keha suutis taluda, sestap keelas ta oma munkadel ennast jäljendada. Tal oli spetsiifilisi karmasid, mida tal oli jäänud lahustada. Samas, olles elanud koos Tirthankaraga ja järginud tema eeskuju, oli see ainus moodus, kuidas mungad ja nunnad said õppida. Kui nad mediteerisid ja ei läinud toidu järele, siis ei teinud seda ka mungad ega nunnad. Nad ei mõelnud paastumisele, nad lihtsalt jäljendasid Tirthankarat. Kui Tirthankara ei läinud toidu järele, siis ei teinud seda ka nemad. Sellega õppisid nad palju tolerantsust ja distsipliini. Mahaviral oli palju karmat, mida läbi töötada, niisiis pidi ta olema ekstreemne oma vaimsetes praktikates – sadhana´s. Teised inimesed jäljendasid teda ja kõik tänapäevased jainistlikud pühakirjad peegeldavad Mahavira õpetusi just sel viisil. Ühe Tirthankara õpetused ei ole kunagi vastuolus teise Tirthankara õpetustega, kuid need võivad täielikult üksteisest erineda, olenevalt inimeste vajadustest ja Tirthankara vajadusest oma elu oma karmasid põletades elada. Jainistid jäid liialt kinni kriya´desse, tegudesse. Nad ei kõnni siin, nad ei puuduta seda mulda ega puuduta seda vett. Tänapäeval, kui majaisand annab mungale almusena süüa ja munk puutub kogemata kokku tulega, millel toitu valmistati, siis ta keeldub seda toitu söömast, et mitte minna vastuollu toidu kerjamise reegliga. Sellised mungad on niivõrd pimedad, et nad ei suuda isegi mõista, milliseid kannatusi nad tekitavad majaisandale, kes tunneb end terve päeva halvasti selle tõttu, et oli teinud vea, mille tõttu munk tema toidust keeldus. See on osa 42-st reeglist, mida jainistlikud mungad järgivad, kui nad koguvad almusi – kõik reeglid on pärit Mahavira ajast ja lähtuvad sellest, mida tema pidi läbi elama. Ning majaisandad on isegi veel pimedamad, sest mungad keelduvad nende poolt pakutud toidust. Mungad hakkavad arvama, et nad on universumi parimad mungad, sest nad on sedavõrd ranged. Sellised asjad pimestavad inimesi Indias. See on kõik lihtsalt üks šõu. See ei oma mingit tähtsust. On kahetsusväärne, et Tirthankara õpetusi on sellisel moel moonutatud, kuid see ei olenenud temast. Inimesed peavad ärkama ja mõistma, mida nad teevad. Pea meeles, et lihtsalt kriya´de tegemine ilma neid mõistmata on pime. See on see, mida Mahavira ütles: “Padhaman nanam tao daya”. See tähendab: “Kõigepealt mõista. Seejärel tee kriya´sid. Seejärel järgi kasutuid reegleid”.

      Tirthankarad ja Arihantad jagavad vaimseid printsiipe, mida saavad praktiseerida kõik inimesed siin planeedil. Need ei baseeru uskumustel ega ideedel ega teooriatel. Pigem on need juhised, mis aitavad sul väljuda kestast, mille oled ehitanud oma hinge ümber – kogu pimedusest, ignorantsusest ja kogu su karmast. Need vaimsed printsiibid on algteadmised, mis aitavad sul lõpetada karma kogumise, kui sa praktiseerid neid kogu südamest. Me kogume karmat igal hetkel – läbi meie mõtete СКАЧАТЬ