Название: Raha-augu jututd
Автор: Matthias Johann Eisen
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Сказки
isbn: 9789949530441
isbn:
Herra täinud teisel päeval meest vaatama. Ei enam meest kusagilgi. Saatnud siis oma mehe kuulama, kas hääl veel vana viisi hüüab. Ei enam kuulda midagi.
Herra saatnud teomehed põranda alla otsima. Näinud: põrand olnud lõhutud. Teomehed leidnud põranda alt kasti aseme.
Herra ehmatanud seda kuuldes ära. Tulnud meelde, et korra vanast raamatust lugenud, ses vanas mõisas olla mõisa asutaja vara kõik koos. Selle varanduse oli kaltsuajaja nüüd kõik ära viinud.
Kaltsuajaja saanud selle varandusega Peipsis kõige rikkamaks meheks. Kui ta veel ära ei ole surnud, elab ta praegu uhkesti ja suuresti.
Jaan Ersbergi suust.
13. Kudas poisid vanapagana rahatündri kätte saivad
J. Holts Ostrovist (Nõvalt).
Korra olnud heinaküünis maa sees rahatünder. Seda raha-tündrit valvanud vanapagan.
Ühel pühapäeval ütelnud vanapagan oma naesele: “Jää sina raha valvama. Mina tahan täna kirikusse minna!”
Hää küll, naene lubanud. Saanud vanapagan kirikusse läinud, jäänud naene uniseks. Läinud heinamaale magama.
Seni läinud kari poisikesi sinna küüni tantsima. Kuulnud raha kõlinat. Poisid hakanud otsima ja kaevama. Leidnud viimaks rahatündri üles.
Üks olnud nende seast nii tark: visanud oma raha tündrisse. Siis tõstnud mitmekesi raha-tündri maast välja. Poisid läinud siis hobust tooma, et raha koju viia.
Selle aja sees tulnud vanapagan kirikust tagasi. Näinud: raha-tünder olnud välja kistud. Ehmatanud habeme kolm korda hallimaks kui enne olnud. Hakanud raha vaatama. Ei tunne enam oma raha ära. Puistanud kõik raha maha: ei tunne ära. Jätnud raha sinna maha, läinud, otsinud naese ülesse. Hakanud naist peksma. Ütelnud ise: “Minul oli kirikus kange kirjutus ja sina lähed raha-tündri juurest ära mujale magama ja lased raha ära viia! Kui sa teine kord veel nii hooletu oled, peksan ma sind nii, et sa eladesgi enam ära ei unusta!”
Poisid aga vedanud raha-tündri koju ja saanud rikkaks.
Jaan Ersbergi suust.
14. Rakvere naese rahasaak
D. Pruhl Metsikust.
Korra läinud naene Rakvere lossi varemete vahele kõndima. Näinud keldri ust, läinud sisse. Küünal põlenud kesk tuba laua pääl. Laua ääres istunud kaks meest vastakute teine teisel pool lauda. Teine neist kirjutanud, teine vaadanud päält.
Ühes ääres olnud tuli. Üks mees sorinud orgiga tuld. Teises nurgas olnud rahahunnik. Mees seisnud juures, kühvel käes.
Laua nurgas istujad mehed küsinud naese käest: “Mis sa tahad! Mis sa otsid siit!”
Naene hakanud vabandama: “Kogemata juhtusin siia. Tulin varemete vahele kõndima, nägin ukse, astusin sisse!”
Laua ääres istuja mees ütelnud: “Mine siit ruttu välja. Kui sa kellegile ei räägi, mis siin kuuled ja näed, siis annan sulle palgaks – ”
Kühvlimees ütelnud vahele: “Tõsta põll ülesse!”
Kui naene põlle ülesse tõstnud, visanud kühvlimees kühvlitäie hõberaha naese põlle sisse. Siis lükatud naene keldrist välja.
Üks hüüdnud ukse päält veel naesele järele: “Aga ole sa vait!”
15. Rahasaak Rakvere lossist
D. Pruhl Metsikust.
Korra läinud üks laps Rakvere vana lossi varemete alla keldrisse ja eksinud ära. Ühe ukse kõrval olnud sääl suur, must koer, keldri seina ääres aga palju punaseid kastisid. Kesk keldris põlenud tuli. Koer käinud ümber tule. Nurgas põlenud tulised söed.
Üks vana naene olnud keldris. See võtnud raudkühvli, käskinud lapse hõlmad ülesse tõsta, visanud kühvliga süsi sisse ja käskinud siis koju minna.
Laps läinud koju. Hõlm olnud selget hõberaha täis.
M. Jaansohni suust.
16. Nõmmemäe-kuude
J. Jakobson Jäärjast.
Korra näinud Kõpu Nõmme talu karjapoiss sügisel härgi koju ajades, et põllu ääres nõmmes ühe suure männa all tuli põlenud. Tuli loitnud ülesse kõrgesse.
Poiss pannud loomad lauta ja jooksnud männa alla tuld vaatama. Aga ei tuld kusagil ega tule asetgi. Mõtelnud iseeneses: “Ime lugu! Suur tuli põles, aga nüüd ei ole enam tuld kusagil!”
“Miks ei ole tuld? Tuld oli küll!” kostnud hääl. Näha ei olnud ometigi midagi.
“Mis tuli see siis oli? küsinud poiss.
“See oli raha tuli!” vastanud hääl jälle.
“Ma ei näe aga raha kusagilgi!” ütelnud poiss julgesti.
Hääl käskinud poissi selja taha vaadata. Poiss vaadanud. Näinud suure lasu kuldraha maas olevat. Poiss jooksnud raha-huniku juurde, toppinud tasku raha täis. Ei saanud aga veel kolme sammugi koju poole jooksta, kui raha kõlinat kuuldud ja poisi taskud olnud tühjad.
“Rumal poiss! Väevõimuga ei saa siit keegi raha kätte!” ütelnud hääl jälle. “Kui te ka kaevaksite, teie inimeste silmis on ometi raha nagu liiv näha. Tule tuleva neljapäeva õhtul siia, siis on parajasti kuu täis ja ma võin sulle seda raha-hulka näidata. Täna on mul aga väga vähe aega!”
Poiss läinud neljapäeva õhtul jälle tuttava männa juurde. Sääl kuuldud esmalt nagu kohinat. Nagu maa seest tekkinud vanamoodi riietes raudkübaraga mees välja.
“Väga hää, et sa tulid! Nüüd on mul luba sulle ennast näidata!” ütles võõras poisile.
“Mis su nimi on?” küsinud poiss.
“Minu nimi on Nõmmemäe-kuude!” vastanud võõras. Siis rääkinud võõras järgmise jutu:
“See oli seitsmesaja aasta eest. Siis oli siin ligidal üks loss, kelle omanik väga rikas ja kuri poissmees oli. Ühtegi naesterahvast ei pidanud ta omas lossis. Korra oli lossi-herra sõtta minemas. Siis küsiti meie teenrite käest, kes tahab tema rahahoidjaks jääda. Mina võtsin selle ameti enesele. Minu herra oli sellega rahul ja laskis mind vandega tõotada, et ma ta raha hästi valvan.
Sõda olnud hirmus. Verd voolanud koledasti. Minu herra oma väega langes sõtta. Vaenlased tulivad, tegivad lossi ja ta hooned maatasa. See mets siin oli kõige parem põllumaa.
Sest saadik pean ma seda raha hoidma, ilma et sest pääseksin ja rahuga suureksin.
Iga 50 aasta pärast pean ma uue koha pääle minema. Kolm kuud enne seda võin ma ennast ja oma raha inimestele näidata. Minul on uue aastani veel luba siin olla. СКАЧАТЬ