Raha-augu jututd. Matthias Johann Eisen

Чтение книги онлайн.

      O. Hintzenberg Tapalt.

      Ühele mehele juhatatud unes raha-katel kätte. Mees võtnud teise mehe appi, läinud, kaevanud juhatatud kohta sügava augu. Ei leidnud aga midagi.

      Teisel öösel kästud meest uuesti minna ja üksi raha maa seest välja võtta.

      Mees läinud. Leidnud auku tagasi aetud mulla seest raha-poti. See olnud nii suur, et üksi ei jäksanud ära viia.

      Mees läinud tagasi, kutsunud venna appi potti ära viima.

      Pott olnud aga kadunud. Küll otsinud mees hoolega, ei leidnud aga enam midagi.

      Hans Völlmanni suust.

      7. Naene raha-augul

      J. Seland Jõhvist.

      Ühele naisele ööeldud öösel unes: «Mine neljapäeva õhtul teie toa ette suure kivi juurde. Kaeva sääl päeva-tõusu poolt küljest. Siis saad raha-katla kätte. Aga ära kedagi appi võta. Kõik pead sa üksipäini korda saatma!

      Hommikul tõusnud naene üles. Olnud väga rõõmus juhatuse üle. Oodanud suure igatsusega neljapäeva õhtut.

      Pea jõudnud aeg kätte raha-augule minna. Naene läinud kivi äärde ja hakanud kaevama. Kaevanud juba nii palju, et katla päälmine kord silma paistnud.

      Õnnetuseks tulnud korraga naese oma mees sinna. Mees ütelnud: «Mis kuradi raha-augu kaevajaks sina oled hakanud, et sul päevast aega järele ei jäänud!»

      Seda ehmatust, mis nüüd tulnud!

      Kivi hakanud raksuma ja paukuma. Kolinal vajunud raha-katel selle jutu pääle maa alla.

      Mees ja naene ei saanud ehmatuse pärast sõnagi suust. Küll kaevanud pärast seda kohta, aga ei leidnud enam midagi.

      Nõnda vajus naese õnn maa põhja.

      8. Piip täis kulda

      Otto Schantz Pootsist.

      Korra läinud mees Jaanipäeva õhtul teed mööda koju poole. Äkisti näinud ta, et üks vanamees tee ligidal tule ääres ennast sojendanud.

      Mees läinud tule äärde ja küsinud piibu pääle tuld.

      Vanamees võtnud ilma sõna lausumata ereda tulesöe ja pannud mehe piibu pääle.

      Mees tänanud ja läinud koju.

      Hommiku hakanud mees piipu vaatama. Leidnud: piip kulda täis. Nüüd saanud mees aru, et see vanapagan vist olnud, kes talle tule asemel kulda piipu pannud.

      9. Kuda mees ussi käest raha ära võttis

      J. P. Sõggel Paistu-Kaarlist.

      Ühel talumehel oli alati raha puudus. Korra juhatati mees unes metsa äärde suure kivi juurde; sääl olla raha terve tünder. Ära pidada seda aga neljapäeva ööse kella kaheteistkümne aial tooma. Kivi pääl olla suur nõeluss; sellele ei olla tarvis midagi lausuda. Siis ei teha uss viga.

      Mees mõtles: Tühja kah! Unenäod on mitut petnud, petavad mind ka!”

      Teisel ööl juhatati jälle, ja ka nüüd jättis mees minemata. Kolmandal ööl juhatati jälle. Mees mõtlema: “Pagana pihta! Ma katsun korra, kas unenäod tõesti tõtt jutustavad!”

      Järgmisel neljapäeva öösel kella kaheteistkümne ajal läks mees metsa äärde suure kivi juurde, labidas seljas. Kivi juurde jõudes nägi mees ussi kivi pääl ja raha ussi ligidal.

      Mees ajas käe pikali ja tahtis raha ära võtta. Aga uss ajas ennast õigeks ja tõmbas raha kõhu alla.

      Mees mõtles tüki aega. Hakkas viimaks labidaga kivi külje alt kaevama. Kaevas ja saigi kivi alt katla täie raha kätte. Nüüd oli ka uss kivi päält kadunud.

      Mees kandis raha koju. Seda sai sada selja täit, igas seljatäies kuuskümmend kamalu täit. Pärast seda ei kuuldud meest enam raha puuduses olevat.

      10. Ratsa läbi tule

      H. Pihlap V. – Võidust.

      Ennevanasti põletanud või kuivatanud vanapaganad tihti metsas raha. Läinud inimesed juurde vaatama, kustunud tuli ja raha kadunud kõik äkisti ära. Saanud aga keegi midagi asja tule pääle visata, jäänud raha järele.

      Korra sõitnud mees öösi ratsahobusega läbi metsa. Näinud: vanapagan põletanud raha. Õnnetuseks ei olnud mehel midagi asja käes tule pääle visata.

      Mees kihutanud ometi ratsa-hobusega tulest risti, rästi läbi kuni tuli kustunud.

      Hommikul läinud mees tule aset vaatama. Leidnud hulga kuldraha nende kohtade päält, kuhu hobuse kabjad olivad puutunud.

      11. Kuda sant suure varanduse leidis

      J. Karu Helmest.

      Korra läinud sant ühte talusse. Sääl olnud parajalt joodud. Sandile antud ka süüa ja juua nii et õige küll.

      Jõudnud õhtu kätte. Pidulised heitnud tuppa magama, sant aga saadetud rehte.

      Sant heitnud rehte magama. Korraga kuulnud sant, et keegi parsil hüpanud ja ise laulnud: “Till, till, lopp, lopp! Pita puta, rallal!.. pita, puta, rallal. … Till, till, lopp, lopp! Pita puta, rallal!..

      Sandil hirm käes, et vanapagan parsil. Kuda vanapaganast lahti saada? Sant kardab, et ehk sööb viimaks ära. Küll palunud sant kõik palved ära, aga midagi pole aidanud. Parsil hüpatud ja tantsitud ikka edasi ja lauldud ühtelugu: “Till, till, lopp, lopp, Pita, puta, rattal!..”

      Ei aidanud mingi asi. Viimaks ütelnud sant: “Hüppa, et kurat sind võtku!”

      Seda üteldes olnud rehi korraga raha täis, hüppaja aga ise kadunud. Sant saanud säält nii palju raha kui kanda jõudnud. Läinud siis raha-noosiga oma teed.

      Mis sandist üle jäänud, pärinud majarahvas.

      12. Kudas kaltsuajaja rikkaks sai

      J. Holts Ostrovist.

      Ühes väga vanas mõisas elanud korra üks herra. Äkisti hakanud sääl üks hääl nagu vaim põranda alt karjuma: “Ma tõusen! Ma tõusen!”

      See hääl ei andnud enam rahu sugugi. Herra lasknud enesele viimaks uue mõisa ehitada. Arvanud, et kuri vaim vanas mõisas elamas on.

      Ühel õhtul tulnud üks kaltsuajaja ja palunud mõisaherra käest öömaja. Herra mõtelnud: “Ma annan talle oma vana mõisa öökorteriks. Las’ vaimud võtavad ta õnneks pääle!”

      Juhatanud kaltsuajaja vana mõisa. Kaltsuajaja hakanud kõige päält ahju kütma. Tahtnud sooja tuba saada. Korraga hakanud hääl hüüdma: “Ma tõusen! Ma tõusen!”

      Kaltsuajaja hirmu täis. Mõtleb: siin on päris kurjavaimude pesa! Panen СКАЧАТЬ