Mõrv šokolaadiküpsistega. Joanne Fluke

Чтение книги онлайн.

      Pagariäri kohvik oli inimestest tulvil nagu eelmiselgi päeval ja Hannah tundis kergendust, kui saabus tavapärane kella üheteistkümnene vaikusehetk. See kellaaeg tähistas aega, mil Lake Edeni elanikud olid otsustanud, et hommikuküpsiseks on juba liiga hilja ja lõunaküpsiseks veel liiga vara. Vaba hetk andis Hannah’le aega, et peas korda luua ja jätkata oma mitteametlikku, kuid asešerifi volitustega uurimist. Ta pani uue kohvi hakkama, pesi letti, kuni see läikis, ja suundus siis taha pagaritöökotta, et Lisaga rääkida.

      Lisa oli just viimase plaaditäie küpsiseid ahjust välja võtnud ja tervitas Hannah’t naeratusega. “Lõpetasin küpsetamise, Hannah. Ja sinu taim jääb ka ellu. Juurtel oli vaja lihtsalt vees veidi liguneda.”

      “Aitäh, Lisa.” Hilinenult meenusid Hannah’le õpetussõnad, mille ema oli koos taimega talle andnud. Säntpooliaid tuleb kasta altpoolt, mitte pealt. Hannah kõndis taime juurde, et sellele pilk heita ja nägi, et see oli juba palju virgema olemisega. “Arvan, et sellel on vaja uut hooldajat. Võta see endaga koju kaasa, Lisa.”

      Lisa naeratas, tundes pakkumisest ilmselget heameelt. “See on hübriidsort Verona Delight ja see on õitsedes imekaunis. Oled tõesti kindel, et ei taha seda?”

      “Täiesti kindel. Taim tunneb end sinu juures palju õnnelikumana. Ma lähen käin kiiresti kõrval Claire’iga rääkimas, saad sa senikaua kohviku järele vaadata?”

      “Muidugi.” Lisa võttis ült pagaripõlle ja sidus ette uhkema põlle, mida ta leti taga kliente teenindades kandis. “Mine aga, Hannah.”

      Hannah astus tagumisest uksest välja ja judistas end. Temperatuur oli vähemalt viie kraadi võrra langenud ning pilved paistsid hallid ja kurjakuulutavad. Raadio ilmateadustaja oli lubanud selget taevast, kuid Hannah oli kuulanud Minneapolise raadiojaama ja see jäi Lake Edenist oma viiekümne miili kaugusele.

      Claire’i Toyota seisis parklas ja Hannah kõndis sellest mööda, et Beau Monde Fashionsi tagauksele koputada. Claire avas poe neljapäeviti alles kell kaksteist, kuid oli ilmselgelt juba kohal.

      “Tere, Hannah,” Claire tervitas teda naerusui. “Tule sisse ja ma näitan sulle seda kena kleiti. Pidin selle eile suisa stangelt ära võtma. Lydia Gradin tahtis seda selga proovida, aga see ei oleks tema jaoks õige valik olnud. Ka Kate Maschlerile jäi see kleit silma.”

      Hannah tundis end kohe süüdlaslikult. Claire oli jäänud tema tõttu võimalikust ostjast ilma. “Sa oleksid pidanud laskma neist ühel selle kleidi ära osta, Claire. Ma ei ole seda isegi selga proovinud.”

      “Aga sa proovid. Ja see sobib sulle täiuslikult. Tule sisse, Hannah. Näitan kohe.”

      Hannah ohkas ja astus Claire’i tillukesse tagaruumi. Ruumi ühes nurgas oli triikimislaud, mille kõrval seisis virn kokkupanemist ootavaid kleidikarpe. Õhk lõhnas kuumalt. Oli selge, et Claire oli just oma uuest kaubast kortse välja triikinud, ning Hannah järgnes talle, möödus riidepuudel rippuvatest vast saabunud rõivastest ning põikas ümber rõivaste parajaks tegemiseks valmisseatud õmblusmasina. Tagaruumi kleidipoest eraldavate kardinate vahelt läbi astudes oli Hannah’ kulm kortsu tõmbunud. Ta teadis, et peab nüüd Claire’i valitud kleiti selga proovima. Keeldumine oleks ebaviisakas.

      “Siin see ongi!” Claire avas kapi, kus ta hoidis oma kõige kallimaid kleite, ja võttis riidepuult musta siidist kokteilikleidi. “Kas see pole mitte võrratu?”

      Hannah noogutas. Mida muud olekski ta saanud teha? Tema jaoks nägi see välja nagu tavaline kleit, ent ta ei teadnud moest midagi ja Claire oli ekspert.

      “Mine aga sisse ja proovi seda selga.” Claire juhatas teda ühe oma väikese proovikabiini poole. “Tahad, ma aitan sind?”

      “Ei, aitäh. Saan ise hakkama.” Hannah astus Claire’i uhkesse väikesesse proovikabiini ja sulges enda järel ukse. “Claire, oled sa seal?”

      “Olen siin.” Claire’i hääl kostis üle avatud uksepealse Hannah’ni. “On sul vaja, et ma luku kinni tõmbaks?”

      “Ei, kõik on korras. Mõtlesin lihtsalt, et ega sa eile hommikul kedagi kõrvaltänavas ei näinud?”

      “Ainult sind, Hannah. Bill küsis mult juba seda ja ma ütlesin talle sedasama.”

      “Aga СКАЧАТЬ