Saatevigad. Kirsti Vainküla

Чтение книги онлайн.

      Režissöör Eino Tandre on teinud põhjalikud skeemid, kuidas on parem näidata president Lennart Meri saabumist, istumist, tema kõnet ja kontserti. Ta on nelja kaamera töö pisiasjadeni läbi mõelnud. Kontserdisaalis on äsja lõppenud kapitaalremont ja ka elektrisüsteem on uuendatud. Ülekande jaoks on üles pandud kaks uut elektrikilpi, samuti on kohale tellitud jõujaam. Põhjalikkust armastav Tandre annab käsu, et igaks juhuks ühendatagu ka jõujaamaga. “Mine neid uusi kilpe tea!” mõtleb ta.

      Töömehed aga vaidlevad vastu ja vannuvad, et ei ole vaja jõujaamaga ühendada. Kilbid on uued ja peavad surmkindlalt vastu.

      “Korralikud, hästi ühendatud, kõik töötab,” rahustab kilpide eest vastutav isik.

      Tandre lepib selgitustega. Jõujaam jääb ühendamata.

      Saade algab, saabub president koos abikaasaga, nad jõuavad õhetades saaliuksele – ja äkki on saal pime! Täielik kott!

      Eetrisse läheb esimene minut pimedust. Teine. Kolmas. Neljas.

      Kokku neli minutit pimedust! Tandre säilitab rahu.

      Kui ülekandejaam saadakse korda, selgub, et kaks kaamerat neljast on rivist väljas! Üks näitab udukogu, teisel jooksevad triibud. Tandre säilitab ikka rahu, mis sest, et kogu tema saateskeem on juba lennanud vastu taevast. Koos skeemiga ka kontserdil esitatavate muusikapalade tiitrid, mis eelnevalt tiitrimasinasse tipitud! Ja ka kaadritagust teadustust ei ole kusagilt võtta. Tandre ei jõua ära kiruda, et telemaja on diktorid koondanud.

      Et kontsert päris tiitriteta ei läheks, toksib Tandre igaks juhuks tiitreid. Läheb küll veidi valesti, kuid peaasi et on midagigi…

      Kui ülekanne lõppeb, siis väänab režissöör Tandre särki.

      Ta ei taha tükk aega kellegagi rääkida. Pole tuju.

      Kui ta eksib kaks korda, siis on see harjumus.”

      Nad lähevad kõik koos puhvetisse teed jooma. Paraku on puhvetipidajal kõnedefekt, niinimetatud pehme kurk.

      Jüri Järvet: “Palun mulle üks tee!”

      Puhvetipidaja: “Kas sidtun ka sisse?”

      “Ei, mitte minu tassi,” karjatab Järvet ja tõmbab tassi kiiresti enda kätte.

      Puhvetipidaja pakkus muidugi sidrunit.

      Näitleja Jüri Järvet ja ajakirjanik Valdo Pant.

      Foto: Arnold Moskalik

Telemaja puhvetis oli väga populaarne kokteil Hardi Tiidus,

      mille koostisse kuulus 100 grammi vahuveini ja 50 grammi likööri Vana Tallinn.

      Tiidus jõi ja selgitas: “Vanas Roomas öeldi, et need on lollid, kes joovad veini lahjendamata.”

      Rumalamatele selgitas Tiidus veel, et vanal ajal polnud Roomas kanalisatsiooni. Vesi oli reostunud ning joogiks kasutatigi ainult veini, mida lahjendati vähese veega. Tiidus ise asendas vee likööriga.

Ervin Abeli ja Sulev Nõmmiku aastalõpuprogrammid põhinevad suuresti paroodiatel

      Üks, keda Abel ja Nõmmik tahavad kangesti järele teha, on Eesti Televisiooni reporter Moidela Tõnisson. Et Moidela ei lase intervjueeritaval suurt rääkida, siis on see naljaks hea koht. Mehed on siiski mures. Kas teha Moidelat järele või mitte? Ikkagi peen daam, mine tea, järsku solvub!? Kui pärast telemajja asja, siis mis ta võib öelda? Sellele vaatamata nad riskivad ja teevad nalja ära.

      Kontrolli mõttes helistab Sulev Nõmmik paari päeva pärast telemajja ja uurib ääri-veeri, kuidas Moidela end tunneb. Kõik on korras.

Eetris on hilisõhtune saade “Muusikaelu”

      Saates käib igav jutuajamine, operaatorid haigutavad ja äkki näeb režissöör Eino Tandre, kuidas pilt hakkab aina kerkima ja kerkima ning saatekülalise pea vajub sujuvalt kaadrist välja. Stuudiosse vaadates on näha, kuidas operaator istub kaamerajalal. On teine magama jäänud!

      “Harilik kontsert.Kandlega Ervin Abel, viiuliga Sulev Nõmmik 1981. aastal.

      Foto: Jaan Rõõmus

      Autor-saatejuht Urmas Ott 1995. aastal.

      Foto: Heidi Maasikmets

Telemaja puhvetisse astub Urmas Ott

      Bravuuritseb juba uksel: “Proua Smidt! Millised võileivad teil täna on? Ma vaatan, need on seismisest juba kummi läinud.”

Käib otsesaade “Estraadiuudised”,

      puldis istuvad režissöör Astrid Lepa ning tema assistent Eino Tandre. Külas on ansambel Leningrad Dixie, räägitakse juttu ja imiteeritakse muusika tegemist, kuna lugu ise tuleb lindilt. Mehed mängivad lendlevat lugu, hoog on sees, järsku vajuvad meeste näod ära – heli kadunud! Stuudio helikastid on tummad. Mehed tahavad lasta käed longu, aga kuidas sa lased – otsesaade ikkagi!

      Muusikaharidusega Tandrel plahvatab: ta jookseb kiiresti stuudio kõrval asuvasse kuulamisruumi, sealt kostab muusika ning Tandre hakkab stuudio ukselt pillimeestele takti lööma. Need saavad aru ja mängivad edasi.

Telemajas on võetud kasutusse esimesed rinnamikrofonid

      Eetris on hajameelne muusikateadlane, kes seletab ja vehib, paneb ühtäkki käed suure hooga rinnale risti. Ah sa mait! Eetris kõlab see nagu kahuripauk ja helirežissööri kõrvadest pole mõtet rääkidagi.

“Kontserdistuudio” otsesaates esineb laulja,

      kes on kemikaalide ja tolmu suhtes allergiline. Äsja on lõppenud СКАЧАТЬ