Название: Ohtlik lend. Saar
Автор: Mihkel Ulman
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежные детективы
isbn: 9789949491087
isbn:
Naisel oli temast kahju – ja see ärritas mõlemat veelgi enam. Mari juhtis taas majapidamist. Surus oma uued, tuhast tõusnud fööniksi kirkusega koostatud erialatööd taas ülikoolide kogumikesse, kodulehekülgedele ja ka rahvusvahelistesse publikatsioonidesse. Samal ajal kui naine rabas end mõne kuuga endisesse hiilgusse – hiilgavamassegi kui Joonaseeelne vaikelu –, paterdas mees iga veerand tunni tagant majja ja halas, et päike on majaseina värvimiseks liiga kuum, mesilane nõelas, värv haiseb, kannad valutavad, aknaraamide kaitsmise teip on vale, peitli asemel peaks höövel olema, üks uutest mandrilt toodud kukkedest ei salli teda, haned haisevad ja niimoodi aina edasi. Mitte ükski töö ei sobinud jooki janunevale Joonasele.
Mari ei vaevunud enam tema invaliidset eesti keelt korrigeerima. Ta lihtsalt ei kuulanud enam mulinat, mille põhisisu oli kus-mu-ruuduline-pluuse-on-midasa-õdanguks-süija-teed-tea-kas-peaks-vett-soojenda ma-ja-õue-peal-pesema-või-kütab-sauna… Kes kütab? Mari jälestas seda kolmandas isikus kõnelemist: paneb süldi keema, toob vihmavett, sest kaev on kuiv – mis tähendas tegelikult seda, et tema paneb, toob ja teeb.
Mari vaikis. Korraldas. Kirjutas analüütilisi tekste, taustaks mulin ää kadunenud lipstest – Mari ise põletas need hirmsad lipsud ära. Vaikis.
Ka joogine olemata ei saanud Joonas ühestki Marile enesestmõistetavast asjast aru, seoseid ei tekkinud, meelde miski ei jäänud. Mari oli jõudnud juba kümneid järgmisi mõtteid mõelda ja plaane pidada, kui Joonasele tunnitagune lause kohale jõudis ning ta asus uuesti heietama teemal, mis oli Mari jaoks ammu lõpetatud.
Naine hakkas asjaajamise kõnesid võtma nii, et mees neid ei kuulnud – et ta ei reageeriks oma alanduses ja mahajäämuses vulgaarsete solvangutega. Emanda kallal inisemine muutis ilmvõimatuks Mari püüdlused erinevate kiirustega pöörded vähemasti ühtsesse faasi saada. Mis siis ikka, kõrvuti saab kulgeda ka siis, kui naine teeb mehe ühe pöörde ajal seitse või seitsekümmend. Kohtumiskoht on ikkagi võimalik saavutada.
Rumalat meest on võimalik uskuma panna, et tema korraldas saarele uued kanad-haned, lambadlehmad ja koerakutsika, keda Mari nüüd ise õpetas. Las ta mõtles oma pimedusega lööduses, et see oli tema teene, et kassid enam majapidamises ei sigatsenud. Ta ei saanud aru, et emand oli reeglid kehtestanud, piirid seadnud ja maailma uuesti toimuma pannud. Lappaja oli Mari ostetud ja kalapüügiloa võttis naine samuti oma nimele.
Räimekastide kallal, mille Joonas oli hommikul, hädaldades mõistagi vara tõusmise üle, kai peale hiivanud, askeldas tuhkur, kui Mari, Rita ja Andres mööda kallast õnnetuspaiga poole kõndisid. Mari heitis vilkale vingerjale loomakesele üleoleva pilgu – ta oli vanamehele nii kaua jalaga tagumikku uhanud, kuni kanadele oli peaaegu korralik aedik ehitatud ning tuhkur ei pääsenud neile ligi.
Arvestades seda, et Joonas ei osanud tegelikult mitte ühtki tööd teha – ei metalli ega elektriga, puidu ega klaasiga –, oli see juba iseenesest tõsine kangelastegu.
Rita nõudis leebelt: «Rääkige meile, mis siin siis…»
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.