Dr Levini tervisenõuanded. Tervisest ja toitumisest kogu perele. Adik Levin

Чтение книги онлайн.

      Dr Klaus kutsus mind USA-sse, et räägiksin oma kogemustest ka teistele. Eelnevalt hoiatas ta: see, mida näed, on vastupidine sellele, millesse ma usun ja mida ma õpetan. Järgmine päev nägingi seda tüüpilist pilti – inkubaatorid, emad-lapsed eraldatud. Tuleb välja, et USA-s polnudki nii lihtne seda teooriat praktikasse rakendada. Ühes väikeses vaeses äsja Nõukogude Liidust väljunud riigis olid selleks hoopis paremad võimalused!

      Kahju, et Nobeli preemiaid antakse geneetikutele, bioloogidele, ravimite väljatöötajatele või mõne geeni avastamise eest, samas kui maailma laste meditsiini ajaloos on kaks väga tähtsat faktorit, mis on päästnud miljoneid lapsi.

      Esimene neist on ema-lapse kontakti teaduslik tõestamine ja seeläbi rakendamine, mis omakorda langetas suremust väga kiiresti. See oli kõigile suur üllatus.

      Teine olulisim sündmus on olnud rehüdreeriva teraapia väljatöötamine, mille tulemusena päästeti Aafrikas miljonid lapsed, kes enne selle ravi kasutuselevõttu oleksid võinud surra düspepsiasse, pikaajalistesse kõhuvaevustesse.

      Bonding-süsteem ehk sidumine ehk ema ja lapse kokkupanek oli tol ajal vastuolus kõikide sünnitusmajade süsteemiga. Kui dr Klaus 80ndate aastate alguses esimest korda Soomes käis – seal oli just valminud uus sünnitusmaja, kus emad ja lapsed olid tolle aja normide järgi kenasti eraldi –, andis ta haiglale hävitava hinnangu. Kõik olid muidugi šokeeritud, kuid jää ei olnud selles valdkonnas veel murduma hakanud ning ema ja lapse eraldihoidmist peeti endiselt normaalseks.

      Ometigi olid just Põhjamaad need, kustkaudu bonding-süsteem ühel hetkel levima hakkas. Põhjamaa naised on alati oma õiguste eest võidelnud ja just sellest regioonist hakkasid kõlama emade nõudmised, et nad tahavad oma last näha sagedamini kui kolme tunni tagant, nagu nägi ette laste söögiaegade ametlik süsteem.

      Samuti tekkisid seal esimesed spontaansed tugirühmad, kus juba haiglas hakkasid emad omavahel suhtlema ja kontakte vahetama, et siis hiljem, juba kodus olles, jätkata ühenduse pidamist. Ehk siis ema ja lapse lõhutud kontakti iganenud süsteemi ei hakanud muutma mitte ämmaemandad ega arstid, vaid kõigepealt emad ise. Teadusuuringud ema ja lapse kontakti kohta hakkasid just sel ajal kõlapinda omandama, ka dr Klausi ja dr Kennelli tööd toetasid seda teemat, ja pikkamööda jõudis muutusteks valmis meditsiinivaldkond selleni, et kogu senine sünnitusabi süsteem pöörati upakile.

      Last austavad filosoofiad nimetavad laste üsasisest elu esmaseks eluks, ja see on ka põhjus, miks ei ole tulevase emaga tema peagi sündima hakkavast lapsest rääkides kunagi ilus kasutada sõna „loode”. Igale emale tähendab rasedus eelkõige oma LAPSE kandmist.

      Lapse teisene elu algab tema sünniga. Ja juba sündides on vastsündinu KEEGI, mitte miski, ta on aistiv inimolend. Ta kuuleb, näeb, tunneb, tal on oma vajadused ja on õigused.

      Kuid dr Klaus ja dr Kennell polnud muidugi ainukesed, kes sel ajal ema-lapse-teemat lahkasid ja seega lapse õigustesse uut valgust lisasid. Huvitavaid uuringuid on teinud selles vallas ka jaapanlased: 1975. a põhjendas dr Muroka4 ära fakti, et juba üsas – oma esmases elus – reageerib laps ärritajatele, ja seesama reaktsioon säilib ka pärast sündi, teisese elu jooksul.

      Globaliseeruva maailma agressiivses meditsiinis kardab laps ilmale tulla. Laps vajab humaanset ehk pehmet suhtumist temasse.

      Ka üks teine jaapanlane, dr Noboru Kobayashi5, koos kaasautoritega Jaapanist, tegi 70ndate aastate keskpaiku katse, kus emad ja võõrad inimesed vestlesid vastsündinuga, ja jõudis järeldusele, et lapsed tunnevad OMA EMA hääle ilmeksimatult ära.

      Huvitav on veel seegi fakt, et dr Klaus koos Kennelliga leidsid oma uuringutes, et 128 uuritud kultuurist 127 olid need, kus ema ja laps on traditsioonide järgi pärast sünnitust alati koos olnud. Mis õigus on meil olnud siis sellesse nii ammu loodud ja läbiproovitud süsteemi sekkuda?

      Ematunne

      Ematunne on üks väga eriline tunne, mis on ema-lapse kontakti üks alustalasid. Ematunne erineb suuresti sõltuvalt sellest, mitu last on naine sünnitanud.

      Ematunde tekkimisel on mitu tegurit:

      • naine rasestub

      • naine tunneb kõhu kasvamist, kontakti veel sündimata lapsega

      • naine sünnitab

      • vastne ema hakkab last rinnaga toitma, mis on ematunde tekkimise üks võimsamaid stimuleerijaid.

      • lapse lahkumine.

СКАЧАТЬ