Eesti näkiliste välimääraja. Enn Vetemaa

Чтение книги онлайн.

      Autor on kindel, et lugeja siinkohal tõsiseks muutub: rangid, veskikivid, reied… – ometi ju räägiti, et demonoloogia on saanud täppisteaduseks. Muidugi on! Neid klassikalisi minevikuvahendeid tutvustasime rohkem meie teaduse ajaloo nimel: tänapäeva uurija võib igal ajal taskusse susata Jamesi ja Bondi difraktomeetri, mis annab sadu kordi paremaid tulemusi ning ei tohiks praegu ka hinnalt enam üle jõu käia. Näkkide metamorfoosidel kiirguvaid energiakvante mõõdetakse spetsiaalsete spektrofotomeetritega. Nii et kaasaegse demonoloogia instrumentaarium ei jää maha teiste täppisteaduste omast. Kõigest sellest pole aga mõistlik väikeses välimäärajas pikalt pajatada. Edasijõudnu leiab hiljem ise tee erialakirjanduse juurde.

      Veel ühest küsimusest. Tihti on olnud kuulda ajast ja arust läinud õudusjutte näkkide (ja muidugi ka teiste tontlaste) ohtlikkusest. Need on absoluutses enamuses absurdsed vananaistejutud. Mis puutub näkkidesse, siis suuremas osas on nad kartlikud, malbed ja õrnad olendid, kes igatsevad inimestega häid kontakte luua, kuid tihtipeale osutuvad sellekski liiga pelglikuks. Näkkide kartmist tuleb pidada kõige nõmedamaks anakronismiks, millest hullem võib olla ehk ainult see, kui näkke relvaga (hõbekuul, kolmetahuline nõel jne.) ähvardatakse. Igatahes saatsin ma kord demonoloogiliselt ekskursioonilt otsemaid koju tagasi noormehe, kellel olid kaasas ragulka ja jupp hõbetraati. (Hiljem sai temast siiski tubli mummu-uurija.) Siinkohal meenutaksin tõsiasja, et oleks viimane aeg eranditult kõik tontlased Eesti NSV piirides looduskaitse alla võtta ning nende kahjustajaid karistada Nõukogude seaduse kogu rangusega.

      Siiski oleks ebaaus mitte rääkida mõningaist ebameeldivustest, millega näkiuurija erandjuhtudel kokku võib puutuda. Käesoleval aastal (1980) täheldas vilunud naiadoloog K. Kurg looduslikult kaunis Pärnus näkkide ebatavalist aktiivsust, nende massilist kogunemist. Just olümpiaregatipäeviks tulnud sporti armastavad lustakad linajuuksed (Linicomata hilaris) nimetatud linna. Turistidest kubisev Tallinn, kuhu kippujaid sellal niigi tavalisest rohkem oli, jäeti mõistlikel kaalutlustel kõrvale. Kas ühendas näkke loosung „Olümpia kõigile!” või midagi muud, seda pole praegu enam lihtne välja selgitada, kuid paari-kolme linajuukse asemel, keda Pärnu rannaliival pea alati kohata võib, olnud neid seal sadakond. K. Kurg arvab, et näkid otsustasid suurt spordipidu tähistada oma klassikalise harrastuse – võiduujumisega (purjetavaist näkkidest teadusel seni veel andmeid pole). Võistlemisest vaba aega veetnud näkid alal, kuhu meestel on sissepääs raskendatud, nõndanimetatud naiste paradiisis. Et K. Kurg ei saanud vaatlusi ise läbi viia – ta põhitöökoht on Tallinnas – , siis võttis selle ülesande endale noor kirglik näkisõber M. U. Et ta on meesterahvas, tuli ta ideele end naiste supelkostüümi maskeerida. Muidu tulnuks tal põnevat näkiüritust jälgida binokli abil – tegevus, mis sellises paigas samuti võinuks pahameelt äratada. Nagu M. U. vanemale kolleegile hiljem teatas, läinud algul kõik hästi. Lustakad linajuuksed, kelle gruppi M. U. end püüdis sulatada, mõistsid kohe, et nii karvaste jalgadega isend nende liigikaaslane ei ole. Taibati küllap sedagi, et tegu on meesindiviidiga. Siiski suhtusid näkid M. U. huvisse nende vastu mõistvalt, teda olevat koguni kutsutud vette oma ujumisvõimeid näitama. Kahjuks lõppes näkivaatlus siiski kurb-koomiliselt. Nimelt pidas M. U. läheduses päevitavaid inimdaame näkkideks liigist hiid-paljastiss (noor uurija ei teadnud, et Pärnu vesikonnas pole hiid-paljastisse üldse kohatud) ning püüdis ka nendega vestlusse astuda. Näkkidest erinevalt ilmutasid rannamõnude nautijad liigist Homo sapiens M. U. vastu umbusku. Uuriti teraselt tema kehaehitust ja küsiti passi. Passi näkiuurijal kaasas polnud, kuid selle andmed oleksid küsitlejaid ka vaevalt rahuldanud. Seejärel üritati M. U. kallal kasutada füüsilist vägivalda. Noore teadlase selgitust, et viibib naiste paradiisis puhtteaduslikel eesmärkidel, ei peetud miskiks. M. U. oli sunnitud põgenema. Kummalises kostüümis loodusesõber pages ründajate eest rannahoonesse, kus tal tuli abi paluda kohalikult korravalvurilt. Õnneks oli too samuti amatöördemonoloog (üsnagi silmapaistev umbluukontide-uurija) ning taipas kohe, milles asi. Ta pakkus lõõtsutavale ja pettunud teadusmehele kaitset.

      „Mitte näkke СКАЧАТЬ