Armunäljaste festival. Evelin Kivimaa

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ jaksamata kuulata lõputuid jutte sagrispäisest Apollost.

      Viimaks ometi saabub kauaoodatud kohtumispäev! Ilujumalanna on Bändimagneti poolt: seekordse muusikafestivali ametlik saun on avatud kogu päeva, mitte ainult mõni napp tund hommikul ja õhtul, nagu see tavaliselt kipub olema. Ideaalsed tingimused!

      Räntsti! viskab Bändimagnet pesuruumi puupingile seljakoti, kuhu ta on laadinud suurema osa oma iluarsenalist. Laskmata end häirida ümberringi siblivatest tüdrukutest ja naistest, pühendub ta jäägitult enda eest hoolitsemisele.

      Bändimagneti pähe poeb kahtlus. Ehk oleks võinud siiski ka juukseid blondeerida? Või teha seda praegu? Ta heidab selle plaani kõrvale: juuste värvimiseks pole enam aega. Nii palju on veel teha!

      Alustuseks raseerib Bändimagnet maha viimse kui karvakese kaenla alt ja bikiinipiirkonnast. Järgneb peapesu. Seejärel näo ja kaela puhastamine peeneteralise kooriva geeliga ning ülejäänud keha koorimine pisut suureteralisema geeliga. Mis veel? Ahjaa, midagi toitvat! Loomulikult mitte seespidiselt! Bändimagnet ei usu, et suudaks täna midagi süüa. Parem ongi, tühja kõhuga istuvad riided paremini seljas. Küll aga vajab kogu tema keha välispidist kosutust. Bändimagnet kannab juustele kohevust lisava maski. Näole ja kehale määrib ta paksu kihi mett, mille sekka on tilgutanud piparmündiõli, ning astub siis sauna. Mõnus!

      Bändimagnet tunneb lausa füüsiliselt, kuidas kasulikud ained imenduvad soojuse abil tema juustesse ja nahka, lisades ilu ja noorust. Tõsi, üks väike ebamugavus siiski on: palavas püsti seismine. Saunalavale istuda ta ei taha, et mitte maha nühkida tagumikku katvat meekihti.

      Pärast värskendavat dušši hõõrub Bändimagnet kogu keha sisse luksuslikult lõhnava kehavõiga ja kõnnib niikaua alasti ringi, kuni see on nahka imendunud. Samal ajal juurdleb ta ülimalt tähtsa küsimuse üle: kas seksida sagrispäise kitarristiga juba täna õhtul? Või mitte? Bändimagneti jaoks on see niigi uudne kogemus, et nad ei jõudnud seksini esimesel kohtumisel. Vast peaks süütu suhte aega veelgi pikendama?

      Peamine jõud, mis ärgitab Bändimagnetit seksima, on kustumatu uudishimu. Ehk oleks temast saanud teadlane, kui ta oleks läinud ülikooli õppima? Oleks, oleks…

      Muusikafestivalidel käimist alustades keerles Bändimagneti peas hulk kõditavaid küsimusi.

      Kas puhkpillimängijate treenitud huuled suudavad pakkuda tavalisest paremat suuseksi?

      Kas trummarite tugevad käed hellitavad iseäranis nauditavalt?

      Kas kitarristide nobedad näpud suudavad sõrmitseda eriti mõnusa orgasmi?

      Lauljad teda suurt ei huvitanud. Nende puhul on ju kõik kohe näha, karismast kurgunibuni, nii et pole ajendit otsida varjatud võimeid. Ent Bändimagnet ei diskrimineerinud siiski ühtegi muusikameest, vaid lähenes personaalselt. Nii juhtuski, et süvitsi uuringutesse sukeldunud neiust kasvas naine, kes magab peaaegu kõigiga, kes liiguvad mööda kontserdilavasid.

      Lauljad.

      Trummarid.

      Kitarristid.

      Süntesaatorimehed.

      Eriti halva õnne või naistebändi puhul ka meessoost taustatantsijad.

      Mänedžer? Muusika loomisest nii kaugele polnud Bändimagnet veel laskunud.

      Tõsi, mõnda aega painas Bändimagnetit üks absoluutselt mitteseksikas küsimus. Kas ta on lits, kui magab nii paljude meestega? Parima vastuse andis üks ta öökaaslane, kes hommiku lähenedes oigas: “Sa oled tõeline seksijumalanna!”

      Kas tõesti? Need sõnad mõjusid Bändimagneti enesetundele nagu turgutav kevadvihm. Ühesõnaga, ta ei ole mingi lits – selle vastiku sõna võib üldse ära unustada! –, vaid seksijumalanna. See ta on!

      “Seksides tunnen end elusana,” seletab Bändimagnet tüdrukutele enne pikisilmi oodatud kohtumist. Neiu uurib ennast taskupeeglist, andes meigile veel viimast lihvi. “Kui meheriist on minu sees, siis olen otseühenduses iseenda ja kogu maailmaga. Nagu elektrikitarr: kui sel on juhe taga, võib pillist kosta jumalikke helisid. Kui aga juhe on seinast väljas, siis pill vegeteerib. Oleskleb. Kuidas ma välja näen?”

      “Ilus,” kostab tema selja tagant bassihäälne vastus. “Võib küll juhtme seina pista.”

      Sagrispäisele kitarristile kaela viskudes mõtiskleb Bändimagnet, et nüüd oleks ilmselt õige hetk punastada. Kui ta ainult mäletaks, kuidas see käib.

      Ebameeldivalt tillukesed üllatused

      Jälle!

      Mida need mehed õieti mõtlevad?

      Ja millega nad mõtlevad?

      Endal aju väiksem kui hernes, riist lühem kui tuletikk! No hea küll, möönab Bändimagnet, siinkohal ta veidike liialdab. See tähendab: pisendab, kui sõna-sõnalt võtta. Nördimuseks on ka põhjust: kuidas saab nii väikese riistaga mees üldse selle peale tulla, et seksida peaaegu võõra naisega?

      “Tule nüüd siia, ära häbene,” kutsub telgis musta T-särgi väel istuv sagrispäine mees bassihäälel, mis tundub tema kõhna keha kohta liiga võimas.

      Paraku on hääl ainus, mida saab mehe juures võimsaks nimetada. Mõelda vaid, hämmeldub Bändimagnet, sellise tüübiga kohtumiseks valmistusin ma nädal aega?! Alles nüüdsama, hetk tagasi, pugesid nad koos mehe telki, sikutades läbematult riideid seljast, mees virutas aluspüksid telgi nurka kitarrikasti peale… ja selsamal hetkel kivistus nördinud Bändimagnet paigale. Justkui telgisuule kinni jäänud prunt, mis ei nihku edasi ega tagasi. Liiguvad ainult neiu mõtted, tiirutades peas nagu parv tigedaid herilasi. Mida nüüd teha? Kuidas ennast välja vabandada, et meest mitte ilmaasjata solvata? Tõtt-öelda oli Bändimagnet ise algataja, kelle suunamisel nad mehe telki jõudsid.

      Võimsa bassihääle ja tillukese tilliga mees patsutab kutsuvalt magamiskotile enda kõrval, kuid lootusrikas naeratus tema näol hakkab aegamisi loojuma. Üks on kindel: sellise riistvara peale ei hakka ma aega kulutama, otsustab Bändimagnet. Ta sikutab särgi kombekalt sirgeks, raputab teeseldud kahetsusega pead ja nihkub aegamisi telgist välja.

      “Tead… Ma arvan, et sa oled liiga tore inimene, et seksiga kiirustades kõike ära rikkuda,” sõnab neiu malbelt, kohendades pikki blonde juukseid üle õla. “Ma parem lähen.”

      “Sina ka,” ohkab mees lootusetult ja sirutab käe aluspükste järele. “Ma ei saa aru, miks kõik naised mulle seda toreda inimese juttu ajavad?”

      “Ju siis on kohe näha, et sinust saab ükskord hea abielumees,” tähendab Bändimagnet, mõeldes endamisi, et kui marutõbine saatus paneks tema enda sellise mehega paari, siis kurdaks ta ilmselt igal ööl peavalu. Välja arvatud menstruatsiooni ajal, kui ta saaks tõemeeli teatada, et kõht valutab.

      “Ma ei taha ju abielluda iga naisega, keda näen,” poriseb mees pükse jalga sikutades. “Praegu tahtsin ma lihtsalt keppi.”

      “Nüüd sa solvasid mind tõsiselt!” kuulutab Bändimagnet häälel, mis väriseb võltsnördimusest.

      Neiu krapsab püsti ja ruttab minema. Huuhh, pääsesin, õnnitleb ta ennast.

      Selleks õhtuks on Bändimagnetil peotuju otsas. Telklaagris oma ööbimiskoha poole suundudes viskab ta mõned jänesehaagid. Igaks juhuks! Ent õnneks ei paista ühtki tillukese tilliga jälitajat.

СКАЧАТЬ