Armasta mind kui meest. Barbara Cartland

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ teada tahad, on see, kas sinuga abiellutaks ka siis, kui sa oleksid tavaline mees ning su ainsaks rikkuseks oleks sinu kena näolapp ning isiksus.”

      Markii mõtles hetke enne kui lausus:

      „Jah, nii see on ja ma usun, et kõik mehed on minuga sama meelt. Kõik tahavad, et neid armastataks nende mehisuse pärast, mitte mõnel muul põhjusel.”

      Lord Charles naeratas.

      „Aga paneme selle proovile!”

      „Mida sa öelda tahad?”

      „Uurime järele, milline oleks elu siis, kui sa oleksid lihtne härra Konksnina, mitte Mounteagle’i kõige üllam markii.”

      „Ma keeldun kandmast säärast nime nagu Konksnina!” sähvas markii vastuseks.

      „Sa võid ennast kutsuda, kuidas iganes soovid,” vastas lord Charles. „Kuule, Johnnie, veame selle peale kihla!”

      Ta mõtles enne, kui sõnas aeglaselt:

      „Ma vean kihla oma ratsu Hõbepistriku peale, keda sa väga kiidad, et sa ei suuda elada kahte nädalat tavalise mehena, ilma et sa alla annaksid, sest sa eelistad oma elu sellisena, nagu see on sul praegu. Kui kaotad, on sinu täkk Torm minu!”

      „Taevane arm, Charles, mis kihlvedu see on! Loomulikult suudan ma elada tavalise mehena ning mitte nutta taga kogu kulda ja karda. Sõjatandreil oleme pidanud taluma piisavalt palju ebamugavusi.”

      „Aga sa oled ikka olnud komandör, sa oled andnud käsklusi, sind on imetlenud nii sinu mehed kui ka kindralid!”

      „Hea küll, milliseid ebamugavusi sa siis tahad, et ma taluma peaksin?”

      Lord Charles mõtles hetke ning vastas:

      „Sa just väitsid, et ei tea midagi teenritest. Kuidas oleks, kui sa oleksid kaks nädalat ise teener? Loomulikult tähendab kihlveost kinnipidamine seda, et sa ei tohi ebakompetentsuse pärast hundipassi saada.”

      „Kuidas sa julged mõelda, et mind võidaks ebakompetentsuse pärast lahti lasta!” ütles markii. „Teenri elu ei ole ju nii raske!”

      „Seda arvad sa seetõttu, et sa pole iial teener olnud,” lausus lord Charles. „Ma ei usu, et sa suudaksid Mullinsiga võrdväärselt lauahõbedat puhastada!”

      Mullins oli Eaglesis markii ülemteener ning teda teadsid kõik markii sõbrad.

      „Kui ma pean olema teener,” ütles markii, „siis teeksin ma pigem midagi, mis on seotud hobustega. Siis ei saaks keegi mulle midagi ette heita!”

      „See on tõsi,” ütles lord Charles. „Kuigi see annab sulle ebaausa eelise, luban ma sul siiski pidada kutsariametit.”

      „See on kah suur asi!” ütles markii. „Mulle on Hõbepistrik alati meeldinud ning mulle teeks heameelt näha teda oma tallis.”

      „Ära meelita ennast!” ütles lord Charles. „Hoopis mina sõidan suurima naudinguga Tormi seljas.”

      Mõlemad naersid ning markii valas lord Charlesile veel klaasi šampanjat.

      Kui ta pudelit tagasi jää sisse pani, ütles ta:

      „Sa ei mõelnud seda ju tõsiselt?”

      „Miks mitte?” küsis lord Charles. „Lõppude lõpuks räägid sa Fleuriga kohtudes talle ikkagi oma tunnetest ja sa saad ju aru, et kuna tõde tuli päevavalgele teenijarahva kuulujuttude kaudu, paneb see sind Percevaliga samale pulgale.”

      Markii surus huuled kõvasti kokku.

      „See on viimane solvang!” ütles ta. „Mul pole mingitki kavatsust seda teha!”

      „Hea küll, võta siis mu kihlvedu vastu ja paneme selle raamatusse kirja.”

      Markii kummardus, et võtta kõrvaltoolil lebav kihlveduderaamat.

      Siis mõtles ta ümber.

      Selle asemel ütles ta:

      „See muudaks inimesed uudishimulikuks, ja üks asi, mida me peame vanduma kõige nimel, mida me pühaks peame, on see, et keegi ei saa kõigest sellest mitte vähimatki aimu.”

      Ta naeris, kuid tema naerus puudus lõbusus.

      „Kujutad sa ette, millist naudingut pakuks see lugu keelepeksjatele? Me ei elaks seda häbi üle!”

      „Sul on õigus,” nõustus lord Charles, „ja ma luban, Johnnie, et mina ei räägi sõnakestki.”

      „Mina ka mitte!” ütles markii. „Aga sa ajasid mulle oma jutuga judinad peale. Ma ei saa enam iial vaadata ühtegi teenijat, ilma et ma teda nuhiks ei peaks.”

      „See annab sulle võimaluse näha, kuidas elab lihtrahvas,” ütles lord Charles.

      Tegelikult tundis ta kergendust, kuigi ta püüdis seda sõbra eest varjata, et markii ei võtnud uudist Fleuri kohta vastu vägivaldsemalt.

      Markii tunded Fleuri vastu olid tugevamad kui ühegi teise naisterahva vastu, kellega Charles teadis teda suhelnud olevat.

      Seepärast kartis ta, et sõber saadab taktitunde kus see ja teine ning kutsub Percevali duellile.

      Sel moel lööks ta lõkkele skandaali, mis erutaks kogu Londonit.

      Kuna markii oli sõja ajal näidanud üles harukordset julgust, kasutas Wellongtoni hertsog iga võimalust, et teda ülistada.

      Seetõttu imetlesid markiid paljud lugupeetud inimesed, kelle arvamusel oli kaalu.

      Teda kadestasid vaid need, kes teadsid, et ei küüni iial tema tasemele.

      Lord Charles oli alati kahtlustanud, et Fleur Monroe on liiga hea, et olla tõsi.

      Ta hirmutas teadasaamine, et tütarlaps kohtus Settingtoni krahviga täpselt samal eesmärgil nagu markiigagi.

      Tema esimene mõte oli kohe tütarlapse truudusetusest sõbrale teada anda.

      Tegelikult tegi talle heameelt, et Percevali kihlvedu oli säästnud teda sellest kohustusest.

      Siiski ta teadis, et markii oli sügavalt haavunud.

      Võtab kaua aega, enne kui markii suudab toibuda sellest, mis talle veel hiljemgi seostub naisterahva reetlikkusega.

      Parim, mida ta saaks teha, on Londonist lahkuda.

      Ja siis, nagu välk selgest taevast, oli talle tulnud mõte lasta sõbral kehastuda teenriks.

      See hoiaks kindlasti tema mõtted truudusetust naisest eemal, mõtles lord Charles.

      Ning samal ajal annab see talle ka võimaluse tutvuda nende inimeste elulaadiga, kelle elu ei ole niisama suuri mugavusi pakkuv kui tema enda oma.

      Markiil oli kõik.

      Lord Charles arvas, et markiil oleks raske uskuda, et teised inimesed kannatavad sajal erineval põhjusel.

      Põhjustel, millest ta midagi ei teadnud.

СКАЧАТЬ