Tuli ja veri. George R. R. Martin

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ valitsuse alla. Aegon kuulas kõiki soovitusi, kuid otsustas lõpuks, et lubab raudsaarlastel endil oma asevalitseja valida. See ei tulnud kellelegi üllatusena, et nad valisid ühe endi seast: Vickon Greyjoy, Pyke’i turmaisanda. Isand Vickon vandus kuningas Aegonile truudust ning Lohe lahkus koos oma laevastikega.

      Kuid Greyjoy valduste alla käisid ainult Raudsaared; ta ütles lahti nõudest kõigile Hoare’i Koja vallutatud valdustele maismaal. Aegon kinkis Harrenhali varemed ja selle valdused ser Quenton Qoherysele, oma võitlusõpetajale Lohekivil, aga nõudis, et mehe lääniisandaks saab Vetevoo isand Edmyn Tully. Äsjasel isand Quentonil oli pärilusliini kindlustamiseks kaks kanget poega ja tüse pojapoeg, aga kuna tema esimene naine oli kolm aastat varem tähntõppe surnud, nõustus ta lisaks võtma omale mõrsjaks isand Tully ühe tütardest.

      Pärast Kolme Õe ja Raudsaarte alistamist valitses nüüd peale Dorne’i kogu Westerost Müürist lõunas Aegon Targaryen. Seega pööras Lohe järgmiseks oma tähelepanu Dorne’ile. Esmalt püüdis Aegon dornlased enda poole võita sõnadega, saates Päikeseodale suurisandatest, meistritest ja seitsmikest koosneva delegatsiooni pidama läbirääkimisi printsess Meria Martelli, niinimetatud Dorne’i Kollase Kärnkonnaga, ja kõnelema talle kasust, mida toob nende valduste liitmine. Läbirääkimised kestsid suurema osa aastast, kuid tulemusteta.

      Esimese Dorne’i sõja alguseks peetakse üldiselt aastat 4 PV, mil Rhaenys Targaryen Dorne’i naasis. Seekord tuli ta lubatud tule ja verega. Kuninganna langes Meraxese seljas selgest taevast ja süütas Planklinna põlema – leegid kargasid ühelt paadilt teisele, kuni terve Rohevere suue oli põlevast risust ummistunud ja suitsusammast võis näha isegi Päikeseodal. Ujuva linna elanikud otsisid leekide eest pääsu jõevees, mistõttu suri rünnakus vähem kui sada inimest ja suurem osa neist uppus, mitte ei põlenud lohetule käes. Kuid esimene veri oli valatud.

      Teisal juhtis Orys Baratheon tuhandet valitud rüütlit mööda Konditeed, sellal kui Aegon ise marssis läbi Printsi kuru kolmekümne tuhandese maleva eesotsas, mille eelväe moodustasid ligi kaks tuhat ratsarüütlit ning kolmsada isandat ja läänimeest. Isand Harlan Tyrelli, Lõuna valdjat kuuldi ütlemas, et neil on isegi Aegoni ja Balerionita enam kui piisavalt jõudu purustada iga dornlaste vägi, kes neile vastu julgeb hakata.

      Kahtlemata oli tal õigus, kuid seda väidet ei pandud proovile, sest dornlased ei andnud neile ühtki lahingut. Selle asemel taandusid nad kuningas Aegoni maleva ees, põletades teel kogu saagi ja mürgitades iga kaevu. Sissetungijad leidsid Punastes Mägedes olevad dornlaste vahitornid rüüstatute ja hüljatutena. Kõrgkurudes leidis Aegoni eelvägi tee nülitud ja söömiseks liiga roiskunud lambakorjustest tõkestatuna. Selleks ajaks, kui kuninga vägi Printsi kurust Dorne’i kõrbesse ilmus, oli nende moon ja sööt juba otsakorral. Seal jagas Aegon oma maleva kaheks, saates isand Tyrelli lõunase Põrgupalu isanda Uthor Ulleri vastu ja pöördus ise itta, et asuda piirama isand Fowlerit tema Taevaaluse mägikantsis.

      Oli sügise teine aasta ja arvati, et talv on tulekul. Sissetungijad lootsid, et sel aastaajal on kõrbekuumus talutavam, vett külluslikumalt. Kuid Dorne’i päike oli järeleandmatu, kui isand Tyrell Põrgupalu peale marssis. Säärases kuumuses jõid mehed rohkem ja kõik maleva teele jäävad kaevud ja oaasid olid mürgitatud. Hobused hakkasid surema, iga päev üha rohkem, ning neile järgnesid ratsanikud. Uhked rüütlid hülgasid oma lipud, kilbid ja isegi turvised. Isand Tyrell kaotas Dorne’i kõrbele ligi neljandiku oma meestest ja pea kõik hobused ning kui ta lõpuks Põrgupalu alla jõudis, leidis ta selle eest hüljatuna.

      Orys Baratheonil ei läinud palju paremini. Tema hobused vaevlesid kitsaste ja käänuliste kurude kivistel kallakutel ja paljud lõid perutama, kui nad jõudsid teekonna kõige järsematele lõikudele, kus dornlased olid mäekülgedele astmed raiunud. Tormimaalastele nähtamatud vaenlased tõukasid Käe rüütlitele kaela rahne. Seal, kus Konditee ületas Wyli jõe, ilmusid sellal, kui kolonnid silda ületasid, äkitselt nähtavale Dorne’i vibukütid ja taevast hakkas sadama tuhandeid nooli. Kui isand Orys oma meestel taanduda käskis, blokeeris röögatu kivilaviin nende taganemistee. Nüüd, kus tee edasi ja tagasi oli blokeeritud, tõurastati tormimaalasi kui orikaid sulus. Orys Baratheoni ja tosina muu lunarahaväärilise isanda elu säästeti, kuid nad leidsid end olevat Lesearmuks kutsutava halastamatu mägede isanda Wyli Wyli vangistuses.

      Kuningas Aegonil endal oli rohkem õnne. Marssides mööda eelmäestikku, kus kõrguste tulvad pakkusid vett ja jahiloomi oli orgudes küllaga, vallutas ta tormijooksuga Taevaaluse ning võitis lühikese piiramise järel ka Raudsalu. Tori isand oli hiljuti surnud ning tema kojaülem alistus lahinguta. Veelgi kaugemal idas saatis Tondimäe isand Toland oma esivõitleja kuningaga üks ühele võitlusse. Aegon nõustus ja tappis mehe, avastades hiljem, et tegu ei olnud Tolandi esivõitleja, vaid hoopis tema tolaga. Isand Toland ise oli lahkunud.

      Niisamuti Meria Martell, Dorne’i printsess, kui kuningas Aegon Balerioni seljas Päikeseodale laskus ja oma õe Rhaenyse sealt juba eest leidis. Planklinna põletamise järel oli ta vallutanud Sidrunisalu, Tähnilaane ja Haisuvee, võttes vastu eakate naiste ja laste austusavaldused, leidmata tegelikku vaenlast. Isegi varjulinn Päikeseoda müüride ees oli pooleldi hüljatud ja ükski kohale jäänutest ei osanud öelda Dorne’i isandate ja emandate asupaika. „Kollane Kärnkonn on liiva mattunud,” rääkis kuninganna Rhaenys kuningas Aegonile.

      Aegoni vastuseks oli võidukuulutus. Ta kutsus Päikeseoda suursaali kokku kõik alles jäänud mõjuisikud ja ütles neile, et Dorne on nüüd osa kuningriigist ja nemad tema truud alamad, nende endised isandad mässajad ja lindpriid. Nende peade, eelkõige Kollase Kärnkonna, printsess Meria Martelli eest pakuti tasu. Isand Jon Rosby nimetati Päikeseoda lossivardjaks ja Liivade valdjaks, et valitseda Dorne’i kuninga nimel. Kojaülemad ja lossivardjad määrati ka kõikidele muudele Vallutaja võetud maadele ja lossidele. Seejärel lahkus Aegon ja tema malev tuldud teed mööda eelmäestikku läände ja läbi Printsi kuru.

      Nad olid vaevu Kuningalinna jõudnud, kui Dorne nende seljataga plahvatas. Dorne’i odamehed ilmusid eikusagilt välja, justkui kõrbelilled pärast vihma. Taevaaluse, Raudsalu, Tor ja Tondimäe vallutati kõik kahe nädala jooksul tagasi ning nende kuninglikud kaitsesalgad tapeti viimse meheni. Aegoni määratud lossivardjatel ja kojaülematel lubati surra alles pärast pikka piinamist. Räägiti, et Dorne’i isandad panustasid sellele, kes suudab oma vangil jäsemeid küljest raiudes kõige kauem hinge sees hoida. Isand Rosbyt, Päikeseoda lossivardjat ja Liivade valdjat tabas teistest leebem saatus. Kui dornlased lossi vallutamiseks varjulinnast välja sööstsid, seoti ta kätest ja jalust, lohistati Odatorni tippu ja ei keegi teine kui elatanud printsess Meria ise paiskas ta aknast välja.

      Õige pea püsis veel vaid isand Tyrell ja tema malev. Kuningas Aegon oli lahkudes Tyrelli maha jätnud. Põrgupalu, tugevat kantsi Väävlikivi veerel, arvati mässude mahasurumiseks heas kohas paiknevat. Kuid jõgi oli väävlirikas ning sellest püütud kalad tegid mägiaednikud haigeks. Liivakivi Qorgyle’ide Koda polnud alistunud ning Qorgyle’i odamehed tapsid kõik liiga kaugele läände ekselnud Tyrellide moonavarujad ja valvesalgad. Vaithi Vaithid toimisid samuti itta ekselnutega. Kui sõna Päikeseoda kaitsjate hukkamisest Põrgupallu ulatus, kogus isand Tyrell oma järelejäänud jõu ja asus üle liivade teele. Ta kuulutas kavatsusest hõivata Vaith, marssida piki jõge itta, vallutada Päikeseoda ja varjulinn tagasi ning karistada isand Rosby mõrtsukaid. Kuid Tyrell ja terve tema leer kadus kusagil Põrgupalust idas keset punaseid liivasid. Ühtki meest ei nähtud enam kunagi.

      Aegon Targaryen ei olnud mees, kes kaotusega leppinuks. Sõda kestis veel järgmised seitse aastat, ehkki pärast aastat 6 PVmandus taplemine lõpututeks veristeks jõledusteks, rüüsteretkedeks ja kättemaksudeks, mida katkestasid pikad tegevusetuseperioodid, tosin lühikest vaherahu, arvukad veretööd ja salamõrvad.

      Aastal 7 PVlunastas Kuningalinn Orys Baratheoni ja teised Konditeel СКАЧАТЬ