Müürideta aed. Tiit Aleksejev
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Müürideta aed - Tiit Aleksejev страница 6
Название: Müürideta aed
Автор: Tiit Aleksejev
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789985346747
isbn:
„Sa küsid, mitme sõrmega me ristimärki teeme? Vangi langenud vibumehel lüüakse sõrmed maha, kas see teeb temast kohe uskmatu? Me järgime Maroni õpetust.”
„Mida ta siis õpetas?” küsin.
„Sedasama, mida sa kuulutasid. Oma mina salgamist ja Jeesusele järgnemist.”
„Seepärast sa mind päästsidki?”
„Ma ei tea, miks ma sind päästsin,” ütleb isa Secundus tõsiselt. „Võib-olla püha Marina pärast. Tema oli kloostrist ja varjas end sõjamehe rüüs, sina aga… midagi ütleb mulle, et me kohtume veel.”
Maroniit vaatab mulle otsa. Loojuv päikeseketas annab talle selged piirjooned.
Ma küsin, kust teda leida võib.
„Ma jutlustan Püha Anna kirikus,” ütleb preester.
See asub tafuuride linnaosas. Kvartalis, mis sai tulekahjus kõige rohkem kannatada.
„On seal veel midagi alles?” küsin.
„Tellised on varisenud,” naeratab preester. „Meie ehitame tahutud kividest.”
„Sa jutlustad tafuuridele kividest?” küsin.
„Kõigile, kes kuulata soovivad,” vastab isa Secundus.
„Olgu,” ütlen. „Edasi lähen ma üksi.”
„Jumal kaitsku sind, palverändur.”
Ma viipan käega ja pööran normannide kvartalisse.
†
Ja siis olen ma üksi, kodutänaval, hingan öise linna kargust, mu ümber on pimeduse värvid, kõik need varjundid, mida pilk on harjunud eristama, sest neis toonides on erinevus elu ja surma vahel, kui vaenlane läbi öö sinu poole hiilib, süda ärevusest tagumas, nüüd olen ma ise säärane hiilija, aga ma ei hooli oma elust, elu möödub omas rütmis, öise monotoonse sammuna, tunnimehe meetrumis. Ja seejärel tunnen teistsugust sammu, nõtket, kerget, kreeklannalikku, keegi on mu kõrval, ja ma aiman, kes, ma vaatan otse enda ette, pead pööramata; me läheme kõrvu mööda öiseid sillutuskive, Antiookia, mu arm, ma meenutan magusvalusat ootust, ärevusega segatud tukseid, aga praegu kistakse kui noolt ihust, kreeklasest ravitseja keerab seda haavas kindla käega ja siis ta tõmbab, üheainsa rapsakaga, nooletõmbamise jõuga, kõik valud on rivistunud mu vastu, kõik haiget saamised, tuul tõuseb, jäänõelad põhjast, õhk lõhestub ja vajub uuesti kokku ja ma seisan oma elamise ees.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.