Naised, kes armastavad liiga palju. Робин Норвуд

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ emmetamine, mis on sobiv üheaastasele, on äärmiselt ebasobiv kolmeteistkümnesele ning emmetav roll peab teisenema, et kohanduda tegelikkusega. Mittetoimivates peredes eitatakse tegelikkuse olulisi osi ning rollid püsivad jäikadena.

      Kui keegi ei saa arutada seda, mis mõjutab iga pereliiget eraldi ja peret tervikuna – tõepoolest, kui selline arutelu on keelatud kas kaudselt (vahetatakse teemat) või otsesõnu („Me ei räägi sellest!”) –, ei õpi me uskuma iseenda tunnetesse ega tajudesse. Kuna meie perekond eitab tegelikku olukorda, hakkame ka meie seda eitama. Ja see kahjustab tõsiselt nende põhiliste oskuste arengut, mida me vajame oma elu elamiseks ning inimeste ja olukordadega kohanemiseks. See on peamine kahjustus, mis toimib liialt armastavates naistes. Me oleme võimetud märkama, kui keegi või miski ei ole meile hea. Olukorrad ja inimesed, keda teised juba loomu poolest väldiksid kui ohtlikke, ebamugavaid või kahjulikke, ei tekita meis vastumeelsust, sest meil pole võimalust hinnata neid realistlikult ega ennast kaitsvalt. Me ei usalda oma tundeid ega kasuta neid enese juhtimiseks. Selle asemel tõmbab meid just ohtude, intriigide, draamade ja raskuste poole, millest teised, tervema ja tasakaalukama taustaga naised loomulikult eemale hoiaksid. Ja selle külgetõmbe läbi kahjustume veelgi rohkem, sest palju sellest, mis meid tõmbab, kordab seda, millega koos me üles kasvasime. Me saame üha uuesti haiget.

      Mitte keegi ei saa juhuslikult naiseks, kes armastab liiga palju. Selle põhjal, millises ühiskonnas, millises peres naine üles kasvas, võib mõndagi ennustada. Järgnevad jooned on tüüpilised sellistele naistele nagu Jill ja võibolla ka nagu sina.

      1 Sa oled pärit mittetoimivast kodust, kus su emotsionaalseid vajadusi ei rahuldatud.

      2 Olles tundnud ise vähe tõelist hoolitsust, püüad sa täitmata vajadust rahuldada asendavalt, saades ise hoolitsejaks – eriti meeste jaoks, kes tunduvad mingil kombel abi vajavat.

      3 Kuna sa ei suutnud muuta oma vanema(id)t sooja(de)ks ja armastava(te)ks hoolitseja(te)ks, keda sa igatsesid, vastad sa sügavalt tuttavale, emotsionaalselt ligipääsmatule mehetüübile, keda sa võid jälle püüda oma armastusega muuta.

      4 Hülgamist kartes teed sa ükskõik mida, et hoida suhet purunemast.

      5 Peaaegu mitte miski pole liiga tülikas, aeganõudev ega kallis, kui see „aitab” meest, kellega sa oled seotud.

      6 Harjunud armastuse puudumisega isiklikes suhetes, oled sa valmis ootama, lootma ja veelgi rohkem pingutama, et olla meele järele.

      7 Sa oled kõigis suhetes valmis kandma hoopis rohkem kui 50 protsenti vastutusest, süüst ja häbist.

      8 Su enesehinnang on kriitiliselt madal ja sügaval sisimas sa ei usu, et väärid õnne. Pigem usud, et sa pead õiguse elu nautida välja teenima.

      9 Sul on meeleheitlik vajadus kontrollida oma mehi ja suhteid, kuna sa kogesid lapsepõlves vähe turvatunnet. Sa maskeerid oma jõupingutusi inimesi ja olukordi oma kontrolli all hoida kui „abivalmidust”.

      10 Suhetes oled sa märksa rohkem kontaktis oma unistustega, kuidas kõik võiks olla, kui oma tegeliku olukorraga.

      11 Sa oled sõltuv meestest ja hingevalust.

      12 Sul võib olla nii biokeemilisi kui ka emotsionaalseid eeldusi uimastite, alkoholi ja/või teatud toitude, tavaliselt magusa, kuritarvitamiseks.

      13 Tundes tõmmet inimeste poole, kellel on lahendamist vajavaid probleeme, või olles segatud olukordadesse, mis on kaootilised, ebakindlad või emotsionaalselt valusad, hoidud sa keskendumast iseenda eest vastutamisele.

      14 Sul võib esineda depressioonihooge, millest sa püüad üle saada ebastabiilsete suhete pakutava erutuse abil.

      15 Sind ei köida mehed, kes on lahked, stabiilsed, usaldusväärsed ja sinust huvitatud. Sulle tunduvad sellised „kenad” mehed igavad.

      Jillis avaldusid peaaegu kõik need jooned rohkemal või vähemal määral. Nii seepärast, et ta kehastas sedavõrd paljusid ülalmainitud omadustest, kui ka kõige muu järgi, mida ta mulle jutustas, kahtlustasin ma, et Randyl võis olla alkoholiprobleem. Sellist tüüpi emotsionaalse loomusega naisi tõmbab järjekindlalt meeste poole, kes on ühel või teisel põhjusel emotsionaalselt ligipääsmatud. Olla sõltlane on lihtsaim viis olla emotsionaalselt eemalehoidev.

      Kohe algusest peale oli Jill valmis võtma Randyst rohkem vastutust suhte algatamise ja säilitamise eest. Nagu paljud liialt armastavad naised, oli ta silmanähtavalt väga vastutustundlik inimene kõrge saavutusvajadusega, kes oli paljudes valdkondades edukas, kuid kel sellest hoolimata oli madal enesehinnang. Akadeemiliste ja karjäärialaste eesmärkide realiseerimine ei suutnud tasakaalustada isiklikke läbikukkumisi, mida ta koges oma armusuhetes. Iga kõne, mille Randy unustas, lõi tõsise mõra Jilli haprasse enesehinnangusse, mida ta siis kangelasliku tööga lappis, püüdes pigistada mehelt välja märke hoolimisest. Tema valmisolek võtta enda kanda kogu süü läbikukkunud suhte eest oli tüüpiline, nagu ka suutmatus läheneda olukorrale realistlikult ning hoolitseda iseenda eest, tõmbuda tagasi, kui ilmneb, et tunded ei ole vastastikused.

      Liialt armastavad naised austavad liiga vähe oma isiklikku terviklikkust armastussuhetes. Nad kulutavad oma energiat, et muuta teise inimese käitumist või tundeid enda suhtes, tehes meeleheitlikke manipulatsioone, nagu Jilli kaugekõned ja lennud San Diegosse (tal oli väga piiratud eelarve). Ta kaugjuhtimisega „teraapiaseansid” olid hoopis rohkem püüd muuta Randy meheks, missugust temal oli vaja, kui aidata mehel avastada, kes ta on. Tegelikult Randy ei tahtnud abi avastamaks, kes ta on. Kui ta oleks olnud huvitatud niisugusest eneseavastamise retkest, oleks ta teinud suurema osa tööst ise ära, mitte istunud passiivselt kõrval, kui Jill püüdis sundida teda eneseanalüüsile. Naine tegi neid jõupingutusi seepärast, et ainus alternatiiv oleks olnud ära tunda ja omaks võtta ta sellisena, nagu ta oli – mees, kes on hoolimatu tema tunnete ja nende suhte vastu.

      Pöördugem tagasi Jilli nõustamisseansi juurde, et paremini mõista, mis tõi ta sel päeval mu kabinetti.

      Nüüd rääkis ta oma isast.

      „Ta oli selline kangekaelne mees. Ma vandusin, et kunagi saan ma temast vaidluses võitu.” Ta mõtiskles hetke.

      „Ma ei võitnud siiski kunagi. Sellepärast ma arvatavasti läksingi juurat õppima. Mulle lihtsalt meeldib see mõte – juhtumi üle vaielda ja võita!” Ta naeratas korraks, siis läks ta nägu uuesti pilve.

      „Teate, mida ma ükskord tegin? Sundisin teda endale ütlema, et ta armastab mind, ja sundisin teda ennast embama.” Jill püüdis seda rääkida nagu kergemeelset anekdooti oma kasvamisaastatest, aga see ei tulnud välja. Haiget saanud väikese tüdruku vari kumas läbi.

      „Seda ei oleks kunagi juhtunud, kui ma poleks teda sundinud. Aga ta armastas mind. Ta lihtsalt ei suutnud seda mulle näidata. Ta ei suutnud seda kunagi öelda. Nii et ma olen tõesti rõõmus, et ma seda tegin. Muidu ma poleks kunagi kuulnud teda seda mulle ütlemas. Ma olin oodanud aastaid ja aastaid. Ma olin 18, kui ütlesin: „Nüüd ütled mulle, et armastad mind” ega liikunud enne paigast, kui ta oli seda öelnud. Siis ma nõudsin, et ta mind kallistaks, ja tegelikult pidin mina teda esimesena embama. Ta pigistas vaid mu selga ja patsutas natuke õlale, aga see on OK. Mul oli tõesti seda temalt vaja.” Ta oli uuesti pisarais, nüüd jooksid need üle ta ümarate põskede.

      „Miks oli tal seda nii raske teha? See tundub ju olevat nii elementaarne, et sa suudad oma tütrele öelda, et sa teda armastad.”

      Ta uuris jälle oma ristatud käsi.

      „Ma püüdsin nii väga. Sellepärast СКАЧАТЬ