Sõnumeid saartelt. Ilkka Hanski

Чтение книги онлайн.

      Ekspeditsioon Borneole

      Lennuk maandus Borneo saare põhjarannikul Bruneis Bandar Seri Begawani lennujaamas 22. märtsil 1978. Ma ei suutnud seda uskuda. Ma polnud kunagi troopikas viibinud ja nüüd sattusin kohe Borneole! Noorele ökoloogile oli see unistuse täitumine. Ma võinuks otsemaid tormata esimese liblika järele, kes maandumisraja kohal lendles, kuid selle asemel pidin minema passi- ja tollikontrolli. Piiriületamise nõuded on ehk sellest saati muutunud, kuid 1978. aastal nõuti igalt Bruneisse saabuvalt meessoost isikult midagi, mida mul tol hetkel polnud: lühikesi juukseid. Võimude auks peab ütlema, et nad andsid valida: kas lasen juuksed sealsamas maha lõigata või mind saadetakse sealsamas riigist välja. Võinuksin ju otsustada esimese variandi kasuks, kuid õnneks oli meil lennujaamas vastas auto, mis sõidutas meid üle piiri Malaisiasse Sarawaki osariiki Miri linna, kus mu juuste pikkus oli mu enda valida. Miris läksime suurele ja kiirele paadile ning kihutasime mööda Barami jõge Marudi linna, kus asusime ümber kitsale jõelaevale, millega liikusime veel kümme tundi mööda Barami ja selle lisajõge Tutohit, kuniks mäeahelik kaugel horisondil hakkas võtma selgemaid piirjooni. Meie sihtpunkt oli Gunung Mulu – rannikust saja kilomeetri kaugusel järsunõlvalisel mägismaal asuv põlismetsade piirkond, mida toona veel asustasid rändeluviisiga penanid (joonis 1.1). Tänapäevaks on säilinud penanid jäänud või sunnitud paikseks ja neid leidub mõnes üksikus külas. Gunung Mulu on aga saanud rahvuspargiks ning on ÜRO maailmapärandi nimistus. Rahvuspark on kuulus oma koobaste, nahkhiirte ja karstide poolest, mis asuvad piirkonnale nime andnud Mulu liivakivist mäetippu ümbritsevates paekaljudes.

      Üks Gunung Mulu rahvuspargi erakordselt suure elurikkuse põhjus on piirkonna ebatavaline geoloogiline ja topograafiline mitmekesisus. Ühe paiga elurikkuse oluline tahk on elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisus, mis pakub sobilikke elutingimusi kõikidele sealsetele elusorganismidele alates mikroobidest kuni taimede ja loomadeni. Näiteks loomadele sobilike elutingimuste loomisel mängib väga suurt rolli elupaiga taimestik. Ent põhjus ja tagajärg toimivad ka vastupidises suunas, eriti kui peame silmas pikemat perioodi, sest loomad, taimed, seened ja mikroobid mõjutavad omakorda seda, kuidas elupaigad ja ökosüsteemid muutuvad. Praegune atmosfäär, iseäranis selle suur hapnikusisaldus (21%), on üle kahe miljardi aasta tagasi tsüanobakterite alustatud fotosünteesi tagajärg. Samamoodi, kuigi mitte nii suurejooneliselt, kujundasid elupaiku ja ökosüsteeme praeguste liikide eellased ja samu protsesse hoiavad töös neid elupaiku ja ökosüsteeme praegu asustavad liigid. Meie ise, inimesed, oleme oma koduplaneedi looduse kõige võimekamad ümberkujundajad, paraku kahjustavad meie tehtud muutused – näiteks siis, kui rajame troopilise metsa asemele õlipalmiistanduse – sageli teiste elusolendite eelistatud elupaiku.

      Ökoloogid kasutavad pidevalt termineid elupaik ja ökosüsteem, ent mis on nende mõistete tegelik sisu? Elupaik (taimede ja seente puhul ka kasvukoht) on füüsikaliste ja bioloogiliste tingimuste kogum, mis suudab pakkuda liigi elujõulise populatsiooni ülalpidamiseks vajalikke tingimusi. Nende tingimuste hulka kuuluvad muu hulgas õige mullatüüp, sobilik temperatuurivahemik ja sademete hulk, toiduressursid ning looduslikud vaenlased. Samuti erineb liikide vajadus ressursside ja muu järele; sestap on igal liigil vähemalt üksikasjades ainult talle eriomane elupaik. Nagu ma õige pea avastasin, leidus Gunung Mulus väga isesuguseid elupaiku eelkõige erineva aluskivimi ja mulla tõttu: kuigi Api ja Mulu mäetipp on teineteisest vaid paari kilomeetri kaugusel, on esimene neist lubja- ning teine liivakivist. Seetõttu elavad ja kasvavad nendel mägedel ka väga erinevad loomad ja taimed. Metsaga kaetud lubja- ja liivakivinõlvad esindavad erinevaid ökosüsteeme, terviksüsteeme, mis sisaldavad nii selle piirkonna keskkonnatingimusi kui ka kõikide sealsete elusorganismide kooslust, samuti kõiki elusorganismide ning elusa ja eluta looduse interaktsioone, mis selles süsteemis toimuvad.