Igaveseks kaotatud. Anna Lorie
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Igaveseks kaotatud - Anna Lorie страница 3
Название: Igaveseks kaotatud
Автор: Anna Lorie
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789949557714
isbn:
Mis siis ikka, vahel tulevad elus ette sellised õnnestunud kooslused. Talent ja otsustusvõime. Miks ka mitte? Kui sa ise enda eest ei hoolitse, siis ei hoolitse sinu eest keegi.
Kiral ei olnud rikkaid vanemaid, ei olnud meest ega armukest, kes oleks tema asjadega tegelenud. Tal tuli ise endale eluteed rajada ja see oli austust väärt. Kuid tema, Margo, ei ole selline. Õigus, Artjomil on õigus! Ta on lihtsalt hellitatud plika, laisk ja tujukas. Mõtleb, kuidas jälle oma mõnusasse urgu pugeda ning unne suikuda. Kui nõme! Kira helistas õigel ajal, äratas sõbrannas elutahte. Margo naeratas. Kui Kira teeb ettepaneku kodust välja minna, siis ta nõustub. Aitab enda peitmisest, kevad on veel kaugel!
“Hommikust, Kira! Mida uut kuulukse?”
Margarita andis oma häälele kohase erksuse.
“Hommikust? Oled ikka tore küll! Mina olen juba hulga asju korda ajanud.”
Kira oli lõoke ning tema tohutu energia puhul ei olnudki seda imeks panna.
“Ka mina olen juba üleval, Artjom läks just ära.”
“Nii et saatsid ta minema? Ongi tore, pole tal vaja seal sinu juures vedeleda!” Sõbrannale Artjom millegipärast ei meeldinud. “Üldiselt, mul on sulle ettepanek.”
“Millest ma ei saa ära öelda,” muigas Margarita, mõeldes endamisi, et nõustub ükskõik millise ettepanekuga.
“Just. Keelduda sa muidugi ei saa, sest siis vead sõbrannat alt.”
“Noh, lao juba välja!”
“Vajan sind modelliks.”
“Mida? No sa oled ikka päris ülbeks läinud! Arvasin, et kutsud mind tassikest teed või kohvi jooma või midagi selles laadis. Sina aga plaanid mind armutult ekspluateerima hakata,” pahandas Margarita.
“Mitte sind, vaid sinu suurepärast keha,” teatas Kira.
“Minu keha ja mina – me oleme üks tervik. Oih! Ära ainult hakka mulle oma esoteerilisi muinasjutte jutustama! Ma tean sind küll, hakkad arutlema, et keha on eraldi ja meie “mina” eraldi. Noh, nii nagu ikka.”
Margarita teadis suurepäraselt, et tema sõbranna tegeleb igasugu müstilise või, nagu ta ise arvas, filosoofilise jamaga. Margo aga oli selliste värkide vastu täiesti ükskõikne.
“Olgu,” nõustus Kira lihtsalt, “ei hakka sulle kärbseid pähe ajama. Kuid palun, Margo, sa oled mulle väga vajalik. Tule, ma räägin sulle kõik hinge pealt ära. Ausõna, see on isegi huvitav.”
“Olgu! Rääkisid ära! Mul ei ole täna niikuinii midagi teha. Tahtsin nagu uut jutustust alustada, kuid midagi ei tule pähe, kuigi plaanis olev süžee on päris hea. Kahjuks küll ainult plaanis olev.”
“Kas viid selle jälle Cosmosse? Nad ju armastavad sind. Noh, kõik, lõpp! Ootan sind!”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.