100 silmapaistvat Eesti naist. Martin Kivirand

Чтение книги онлайн.

      SALME BERGMANN

      Salme Bergmann (eestistatuna Ilmet) oli Vabadussõja naiskangelane ja Vabadusristi kavaler.

      Lõuna-Eestist Helme kandist pärit Salme Bergmann läks lahingute puhkedes vabatahtlikult Vabadussõtta ning tegutses esmalt kodukandis luurajana. Vanaeideks riietatuna pääses hulljulge neiu korduvalt vaenlase tagalasse relvastuse ja vägede paiknemise kohta infot koguma. Väärtuslike luureandmete hankimise eest võeti Bergmann erandkorras sanitari abina 3. polgu koosseisu.

      Vabaduse Risti pälvinud kangelasteo sooritas Salme Bergmann 30. juunil 1919 landesveeri sõjas Lätimaal. Austkalni talu lähistel toimunud tulevahetuses kandis ta tule alt välja ühe surmavalt haavata saanud sõduri. Saanud ise põlvest haavata, ei lahkunud naine siiski lahinguväljalt, vaid jätkas haavatute sidumist ja padrunite ettekandmist lahingu lõpuni.

      Selle teo eest anti Salme Bergmannile Vabadusristi II liigi 3. järgu orden, 10 000 marka ning tasuta talukoht. Pärast sõda pidaski naine talu, mis tuli hiljem küll rahaliste raskuste tõttu maha müüa. Aastail 1924–1927 oli ta Naiskodukaitse Helme osakonna esinaine ning 1935–1940 Virumaal Udriku mõisas asunud Vabadusristi Vendade Kodu perenaine. Naise tegevus (ja minevik) polnud aga meeltmööda peatselt saabunud Nõukogude võimule – 1942. aastal ta arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, kust ta vabanes ja naasis kodumaale alles 1965. aastal.

      Salme Bergmann oli üks kahest eesti naisest, keda on autasustatud Vabadusristiga.

Haridust on kerge omandada, aga haritud inimeseks saada märksa raskem. Haridus ei vormu ainult teadmistest, vaid kiirgub kogu sisemusest. Haritud inimese jaoks on alati mingi asi püha, ta on võimeline mõistma võõrast muret, seda jagama. Minu arvates moodustavad just need omadused kultuurse inimese põhiolemuse.

      IVI EENMAA

2. juuni 1943

      Ivi Eenmaa on poliitik, raamatukoguteadlane ja esimene Tallinna naislinnapea.

      Pärast vene filoloogia ja bibliograafia õpinguid asus Ivi Eenmaa 1973. aastal tööle riiklikku raamatukokku ja pani sellesse töösse direktorina aastail 1984–1996 kogu oma südame. Tema ametiaja sisse jäi raamatukogule rahvusraamatukogu nimetuse omistamine ning uue maja ehitamine ja avamine 1993. aastal Tõnismäel, mis oli äärmiselt suur proovikivi, sest just sel perioodil muutusid nii võim, piirid kui ka raha.

      1996. aastal hakkas Eenmaa tegelema poliitikaga. Ta valiti Tallinna linnavolikogu liikmeks ja kultuurikomisjoni esimeheks. Juba aasta hiljem sai temast esimene naissoost Tallinna linnapea aastateks 1997–1999. Ta on olnud ka kolm aastat Võru linnapea ning kuulunud nelja riigikogu koosseisu.

      Ivi Eenmaa on olnud ka Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud ja dotsent ning avaldanud üle 100 teadusliku artikli. 2014. aastal lõi ta omanimelise sihtkapitali, mille eesmärgiks on toetada rahvusraamatukogu töötajate kraadiõpet, erialaseid uurimistöid ja enesetäiendamist.

      Eenmaa on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 1997. aastal nimetati ta aasta naiseks.

Eesti vanasõna ütleb, et uudishimu teeb ruttu vanaks. Minu arvates hoiab uudishimu noorena. Kuni sind huvitab, mis su ümber toimub, mis maailmas toimub, kuni sulle läheb korda, et see on ka minu riik, minu maailm, kus ma pean kaasa rääkima, oled noor sõltumata sünniaastast.

      RIINA EENTALU

3. veebruar 1946

      Riina Eentalu on kõige kauem järjest ametis olnud uudistetoimetaja Eesti meediakanalites.

      Tartu Ülikooli ajakirjandusharidusega Eentalu alustas karjääri raadio uudistetoimetuses 1971. aastal, nii et tööaastaid on tal praeguseks juba 46. Eesti Raadio üheks sümboliks kujunenud Eentalu oli esimene naine, kel õnnestus läbi lüüa 1970. aastate maskuliinses raadiouudiste toimetuses. Punaparteisse kuulumata sõnastas Eentalu haridus- ja kultuuriuudised alati soojal ja inimlikul, propagandavabal moel.

      Riina Eentalu on olnud raadiokuulajate kaaslane nii igapäevaelu kui ka murranguliste sündmuste, näiteks Eesti iseseisvuse taastamise juures. Tema rahustav hääl on kõlanud laulu- ja tantsupidude ülekannetel, valimissaadetes ja Vikerraadio eriprogrammides. Ta on juhtinud uudisteprogramme „Päevasüda“ ja „Uudis+“ ning kajastanud meie riigijuhtide visiite ja rahvusvahelisi tippüritusi. Alates 2016. aastast on ta rahvusringhäälingu keelenõustaja.

      Riina Eentalu on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Eesti Raadio aastapreemia. 2006. aastal anti talle Kuldmikrofon inimlähedase uudisteesituse eest ning 35 aasta raadiotööjuubeli puhul. Ta on ka Eesti Ajakirjanike Liidu auliige.

Paljud inimesed ootavad õnne – arvavad, et õnn ootab neid kusagil eespool. Õnne tuleb leida igas päevas!

      ANNA EKSTON

17. september 1908 – 24. detsember 1992

      Anna Ekston oli väljapaistev baleriin ja ballettmeister.

      Ekstoni tantsuiha sündis juba lapsepõlves tänu täditütrele, kes õppis balletistuudios. Lisaks näis isepäisele tüdrukule, et tantsides saab kiiremini iseseisvaks. Ekston on meenutanud, et tantsija elukutse valik oli perekonnale paras pomm, sest toona vaadati tantsijaile kui prostituutidele: „Kuid mina tahtsin tantsu õppida ja mul oli ükskõik, mida minust arvati. Olin suguvõsa valge vares niikuinii.“

      Nii astuski ta Eugenia Litvinova balletistuudiosse ja käis end hiljem täiendamas Saksamaal, Prantsusmaal ning Venemaal. 1930. aastatel reisis ta samuti mööda Euroopat, aga siis juba Flaami Kuningliku Ooperiteatri balletisolistina ning Liepaja ooperiteatri tantsijana.

      Ekstoni on nimetatud üheks Estonia balleti kolmest alussambast – nimelt tõi ta 1944. aastal, mil mitmed naissolistid siit ära põgenesid, balletitrupi raskustest välja. Balletitrupi juhina asutas ta 1946. aastal Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse – Tallinna Riikliku Koreograafiakooli.

Marsil ärakäimine ei ole lihtne. See projekt pole just palju edasi liikunud, sest riigid, kes on võimelised inimese Marsile saatma, armastavad hoopis teisi СКАЧАТЬ