Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Triin Vihalemm

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ meie elavikku suuresti meedias esitatud tegelikkusepildi kaudu. Meedia toob nähtused ja sündmused meie maailma, nende esinemise elavikus määrab suures osas nende esinemine meedias.

      Seejuures ei mõjuta meedia mitte ainult seda, kas nähtusi ja sündmusi tajutakse eksisteerivate või eksisteerinutena, vaid ka seda, millisena neid nähakse ja kuidas tõlgendatakse, milline tähendus neile antakse. Meedia osaleb olulise tegurina elaviku põhidimensioonide, avalikkuse jaoks ühise aja ja ruumi kogemuse ning reaalsust struktureerivate sotsiaalse tunnetuse kategooriate kujunemisel. Laialdase levikuga tõlgendusskeemid, mis juhivad sotsiaalse tunnetuse protsessi, on kujunenud suurel määral meedia mõjul. Graberi definitsiooni järgi kujutab skeem endast „kognitiivset struktuuri, mis koosneb varasemal kogemusel tuginevatest teadmistest inimeste ja olukordade kohta. See on kasutusel uue informatsiooni töötlemisel ja talletatud informatsiooni käikutoomisel“ (1984: 23). Laialdase levikuga skeemid (raamistikud) võivad olla kasutusel rahvusvaheliselt (nt külm sõda, rahvusvaheline terrorism), suuremalt jaolt on need siiski seotud rahvusliku meedia ja kultuurilise (sh subkultuurilise) eripäraga.

      Lisaks elaviku dimensioonidele ja püsivatele tõlgendusskeemidele on meediast mõjutatud ka hetkel aktuaalse elaviku kujunemine, talletatud kogemuse aktualiseerimine ja täiendamine. Oluline osa on siin avaliku tähelepanu kujundamisel, selle suunamisel teatavatele nähtustele, sündmustele või inimestele. Seda näitab nende kujunemine kõneaineks, arutelu objektiks (päevakorda võtmine – agenda setting), mida võib pidada meedia mõju oluliseks esinemisvormiks (vt nt McQuail, 2003: 407–408). Meedia suurem tähelepanu teatud teemadele viib sageli nendega seotud kogemuse aktualiseerumisele ja täienemisele, mida võib pidada elaviku funktsioneerimise oluliseks mehhanismiks.

      Uue meedia laialdase leviku üks tagajärgi on meedia tähelepanu all püsimise aja lühenemine, kiire üleminek uutele teemadele, mis viib omakorda killustatuse ja fragmenteerituse suurenemisele meedia sisus, selle tagajärjel ka meediakasutajate elavikes. Tulemuseks on ka info üleküllus ja kaootilisus, järjest suurenevad raskused selles orienteerumises.

      1.1.5. RAAMATU PÕHIKÜSIMUSED, – TEESID JA STRUKTUUR

      Raamatus otsime vastuseid kolmele põhiküsimusele.

      • Mis on Eesti ühiskonnas viimasel aastakümnel toimunud?

      • Kuidas kirjeldame praegust ühiskonda?

      • Kes ja mis suunas kujundavad ühiskonna arenguid?

      Seejuures peame silmas järgmisi kontseptuaalseid küsimusi. Kuidas kajastub ühiskonna muutumine inimeste muutuvates elavikes? Missugune on muutuva ühiskonna ja inimeste muutuvate elavike dünaamiline suhe? Mis iseloomustab tänapäeval erinevate elavike põhidimensioone – aja ja ruumi aspekte ja tasandeid ning subjektiivse tegelikkuse mentaalseid struktuure? Kuidas kulgevad eri rahvarühmades elavike põhidimensioonidega seonduvad põhiprotsessid: individuaalse ja sotsiaalse aja kiirenemine ja aeglustumine, aegade sünkroniseerumine ja desünkroniseerumine, personaalse ja sotsiaalse ruumi strukturatsioon ja restrukturatsioon kihistumise ja mobiilsuse mõjul? Millised on nende protsesside põhimehhanismid ja – tegurid? Kuidas mõjutavad neid protsesse infrastruktuurilised, materiaalsed-tehnoloogilised muutused?

      Sõnastame oma uuringu põhiteesid järgmiselt.

      1. Makrotasemel toimuv suur transformatsioon kajastub elavikus nii aja- kui ka ruumimõõtme muutustena ning subjektide sotsiaalsete enesemäärangute paljususena uute võimaluste ruumis, mis toob ühiskonnas kaasa kultuurilise ja sotsiaalse fragmenteerumise ning mentaalsete struktuuride selge eristumise ja kohatise polariseerumise.

      2. Transformatsiooniprotsessi sisemine konfliktsus (muutusi kiirendavate ja pidurdavate liikumiste vastasseis) avaldub ühiskonnaliikmete erineva enesepositsioneerimisena sõltuvalt muutustega toimetuleku ressurssidest, mis viib ühiskonna ümberkihistumiseni, s.t restrukturatsioonini.

      3. Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine ja sotsiaalse ruumi avanemine ühelt poolt ning sotsiaalne kihistumine teiselt poolt võimendavad teineteist vastastikku.

      Raamat koosneb kuuest osast, mis jagunevad 25 peatükiks, kokkuvõttest ja lisadest.

      1. MeeMa 2014 lähtekohad ja ühiskondlik kontekst

      2. Mentaalsete struktuuride muutumine

      3. Kultuurisuhte muutumine ja meediakasutus

      4. Igapäevaelu praktikad

      5. Ühiskonna ajamõõde

      6. Ühiskonna sidusus muutuvas sotsiaalses aegruumis

      Raamatu lisades on toodud 2014. a küsitluses kasutatud küsimustiku näidis ja indeksite loend koos nende koostistega.

      KASUTATUD KIRJANDUS

      Adams, P. C. (2005). The Boundless Self: Communication In Physical And Virtual Spaces. Syracuse, NY: Syracuse University Press.

      Anderson, B. (1991). Imagined Communities: Reflexions on the Origin and Spread of Nationalism. London & New York: Verso.

      Archer, M. S. (2010). Morphogenesis versus Structuration: On Combining Structure and Action. The British Journal of Sociology, 61(1), 225–252.

      Bauman, Z. (2000). Liquid Modernity. Cambridge: Polity.

      Berger, P. ja Luckmann, T. (1966). The Social Construction of Reality: A Treatise in the Sociology of Knowledge. Garden City, NY: Anchor Books.

      Berker, T., Hartmann, M., Punie, Y. ja Ward, K. (2006). Domestication of Media and Technology. London: Open University Press.

      Bourdieu, P. (1977). Outline of a Theory of Practice. Cambridge: Cambridge University Press.

      Bourdieu, P. (1989). Social Space and Symbolic Power. Sociological Theory, 7(1), 14–25.

      Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused. Tallinn: Tänapäev.

      Bönker, F., Müller, K. ja Pickel, A. (Toim) (2002). Postcommunist Transformation and the Social Sciences: Cross-Disciplinary Approaches. Lanham, Boulder, New York & Oxford: Rowman & Littlefield.

      Castells, M. (1989). The Informational City: Information Technology, Economic Restructuring, and the Urban Regional Process. Oxford, UK; Cambridge, MA: Blackwell.

      Corsten, M. (2011). Media as the Historical New for Young Generations. F. Colombo ja L. Fortunati (Toim). Broadband Society and Generational Changes (lk 37–49). Frankfurt am Main: Peter Lang.

      Dahrendorf, R. (1990). Reflections on the Revolution in Europe. London: Chatto & Windus.

      Edwards, P. N. (2003). Infrastructure and Modernity: Force, Time and Social Organization in the History of Sociotechnical Systems. T. J. Misa et al. (Toim). Modernity and Technology (lk 185–226). Cambridge, MA, London: MIT.

      Geels, F. (2011). The Multilevel Perspective on Sustainability Transitions: Responses to Seven Criticisms. Environmental Innovations and Societal Transitions, 1(1), 24–40.

      Geels, F. ja Schot, J. (2007). Typology of Sociotechnical Transition Pathways. Research Policy, 36(3), 399–415.

      Giddens, A. (1979). Central Problems in Social Theory: Action, Structure and Contradiction in Social Analysis. London: Macmillan.

      Giddens, A. (1984). The Constitution of СКАЧАТЬ