Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused. Igor Mang

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ suve lõpus otsisime koos sõbraga Peterburis selle maja üles. Aed oli alles ja suur puu ka, üks klooster oli sinna lähedale tekkinud. Kummaline tunne oli seal olla.”

      Koolis käis Igor kaheksa aastat Koidu tänaval Tallinnas, mis tol ajal oli põhikool, praegu asub samas majas Tallinna humanitaargümnaasium. Kui koolist hiljem mööda jalutame, tunnistab Igor, et ega ta hea meelega koolis käinud. Küll meeldis poisile joonistada ning tädid kinkisidki talle joonistusalbumeid ja värvipliiatseid. Joonistamine meeldib talle siiani, viimase aja hobi on mandalate värvimine.

      Kui Igor oli 15, sai ema Männikule kolmetoalise korteri, aga seal meeldis Igorile vähem kui kesklinnas.

      “Koidu tänav on minu jaoks Tallinna kõige emotsionaalsem tänav,” tunnistab ta.

      Eneseotsingud ja tee astroloogia juurde

1967–1990

      17aastasena saadeti Igor merekooli külmutusmehaanikuks õppima, seal käis ta aastatel 1966–1968.

      “Merekoolis oli raske, mulle ei meeldinud. Seal joodi palju, liiga jäme oli kõik. Olin nädal aega trahviroodus öövalves. Kaotasin seal magamisvõime, unehäired on olnud hilisemas elus mu suurim probleem.”

      Kohalik arst saatis noormehe psühhoneuroloogiadispanserisse ja 1969. aastal avanes Igoril võimalus võtta oma seisundi tõttu akadeemiline puhkus.

      “Rääkisin juba enne seda vanematega, et tahaksin ära tulla, aga nad olid vastu, sellest oli suur tüli. Isa tahtis, et oleksin läinud sõjakooli nagu temagi.”

      Astroloogilisi küsitlusi hakkas Igor tegema juba 18aastaselt merekoolis õppides. Ka hiljem, kui õppis õhtukoolis, tegi küsitlusi tuttavate seas.

      20aastasena sai ta tööle Draamateatrisse elektrik-valgustajaks. Sealne õhkkond sobis talle. Sugulased on hiljem öelnud, et ta muutus sel ajal kergemaks, rõõmsamaks ja avatumaks.

      Pärast aastat Draamateatris liikus Igor varsti edasi Estonia teatrisse samale ametikohale, kus töötas aastatel 1972–1974.

      “Kui ma töötasin teatris, siis etenduse eel läksin sageli fuajeesse kassa juurde. Alati oli neid, kes jäid piletist ilma. Kui mõni naisterahvas mulle meeldis, läksin ta juurde ja pakkusin, et ta võib istuda koos minuga valgustaja loožis. Sain niiviisi toredaid tuttavaid, kellest mõnega jäime päris pikalt suhtlema. Eriti Draamateatris oli mu külalistel väga mugav etendust vaadata, seal on ühe külje peal kaks looži. Estonias kasutasin ka seda võimalust, aga seal oli minu töökoht lava kohal portaalis, siis lasin külalisel istuda lava külje peal ja ütlesin, et see on mu tuttav.”

      Kui Igor läks õhtukeskkooli, et oma haridustee lõpule viia, pidi ta teatritööst loobuma, kuna koolitunnid langesid etendustega samale ajale. Uue töökoha leidis ta Kreutzwaldi raamatukogu fotolaboris haruldastest raamatutest fotokoopiate tegijana. Seal sõbrunes ta psühholoog Anti Kidroniga, kes tutvustas teda Veera Karlovna Savendiga, kes kuulus juba esimese Eesti vabariigi ajal Eesti Astroloogia Seltsi ja kellest sai Igori astroloogiaõpetaja.

      “Kreutzwaldi raamatukogus pani mu kommet inimeste päikesemärki küsida tähele Anti Kidron ja hakkas mind aitama. Ta teadis, kust otsida sellist kirjandust. Kummaline, et nii suures raamatukogus oli ainult üks eksemplar 1931. aastal ilmunud astroloogia käsiraamatut. Muide, seal puudub Pluuto teema, see avastati pärast seda. Mind hakkas huvitama, kas tõesti õpivad merekoolis veemärgid ja Merkuuri mõju all olevad Kaksikud ajakirjandust. Anti õppis sel ajal ajakirjandust. Tol ajal ma ei jaganud veel ära seda, et tuleb vaadata ka planeete, Anti on Jäär ja peaks seega olema autoremonditöökojas, aga kui tegin kaardi, nägin, et Merkuur on fokuseeritud. Ma ei osanud algul tähelepanu pöörata planeetidele, detailidele, avastasin need hiljem. Kuna ma küsitlesin inimesi ja neil tekkis tänu sellele ka suur huvi astroloogia ja selle käsiraamatu vastu, muutus see nii populaarseks, et ametiühingu esimees pani selle lõpuks oma sahtlisse luku taha. Mina tegin sellest koopia ja pärast sain oma õpetajalt isikliku eksemplari kingituseks.

      Alles hiljem tuli mõistmine, miks igal pool võib kohata kõikide märkide esindajaid, teatris, raamatukogus, tehases ka. Inimese talendi määrab ära kõige tugevam planeet, mis tal horoskoobis on. Skorpionist Endel Simmermann oli hea näitleja, sest tal oli Veenus tähtsas positsioonis, samas oli ta ikkagi jämedam ja maskuliinsem nagu Skorpionid ikka. Sõjaväest võib leida ka mõned Kaalud, kellel on Marss väga tugevas asetuses. Karl Gustav Mannerheim oli Kaksikute märgist, intelligentne ohvitser, kes säästis sõjas inimesi. Tema kaardis oli kõige tugevam Marss, see määras elukutse, aga Kaksikud andsid intelligentsuse ja ta jäi inimlikuks. Märk ja planeet loevad, majad ja aspektid mõjutavad muidugi ka.”

      Oma astroloogiaõpetaja Veera Savendi juurde, kellega sõprus kestis 14 aastat, läks Igor esimest korda 5. detsembril 1971. Sama kuupäeva peab ta oma astroloogitee alguseks, ehkki huvi ala vastu oli tekkinud juba varem.

      “Huvi ajaloo vastu tekkis mul väga varakult, see on olnud kogu aeg. Ema töötas raamatukogus, üht-teist sain sealt juba lapsena kätte, vahel kanti maha vanu raamatuid, siis sai neid endale. Müstika tuli hiljem, ka astroloogia kuulub sama termini alla. Vastavat kirjandust sain Veera Karlovna Savendilt. Igal kohtumisel tegi ta kapiukse lahti, võttis sealt jälle raamatuid ja andis mulle kaasa. Sain väga põnevat materjali. India joogide tekste, mis Riias enne sõda välja anti. Gudkovi kirjastus andis enne sõda välja kirjandust erinevatest joogastiilidest: hatha jooga on võimlemisjooga, radža jooga kuninglik ehk armastusejooga, bhakti jooga teenimise jooga. Sel ajal oli juba väga suur huvi nende asjade vastu.”

      Tallinna Polütehnilises Instituudis õppides tutvus Igor Amburist kursusekaaslasega, kelle tädimees oli enne sõda tegelenud pühendunult astroloogiaga, ta oli Veevalajast kingsepp ja astroloog.

      “Veevalaja on jalgade märk, Veevalajad peavad tantsima. See kursusekaaslase tädi elas Timuti tänavas, käisin päris mitu korda ja viisin pudeli konjakit. Nõukogude ajal sai palju asju tänu pudelile. Sain kastitäie konspekte, mis minule oli eriline leid,” meenutab Igor.

      Umbes samal ajal võttis Igor endale eesmärgiks tutvuda igast tähtkujust tüdrukuga, õppida neid tundma ja kogeda tunnet, mis suhtest sünnib. Et kas see peab paika, kui on kirjutatud, et mõne märgi esindajatega on raske. Lisaks tähemärgile mängib muidugi rolli ka aasta.

      “See oli väga huvitav periood, hasart tekkis. See on ka vist ainuke periood, mida ma nüüd veel meelsasti kordaksin oma õhtusse jõudvast elust. Head erutavat värinat oli seal ja milline tarkus sellest kogunes! Tänu astroloogiale sai tõsta mehe ja naise vahelise suhte taevasse või vastupidi – tuua taevast maa peale.

      Esialgu koostasin põhiliselt kosmogramme, sünnikaarte hakkasin tegema hiljem, kui tutvusin Enn Vetemaaga. Tema finantseeris mind nõnda, et sain paljundada ja ta tõi ka välismaalt üht-teist. Ka Jüri Arrak ja tema abikaasa tõid välismaalt kirjandust. Üks väärtuslikumaid asju, mille nad tõid, olid saja aasta efemeriidid, Ameerika planeetide tabelid. Veera Savendil lõppesid need 1950. aastaga.”

      Lisaks merekoolile ja Tallinna Polütehnilise Instituudi autoteede kateedrile (kuhu ta läks vanemate ja sugulaste soovil, nagu Igor ise ütleb) jõudis ta õppida veel Olustvere tehnikumis mesinikuks, Tallinna spordikoolis massööriks ja EELK Usuteaduse instituudis. Lisaks teatrile ja raamatukogule on ta töötanud Kommunaalprojektis geodeedina, Aegviidus ja Ridalas mesinikuna, mitmes Pärnu sanatooriumis massöörina, Niguliste kirikus tuletõrje öövalvurina ja Toomkirikus peapiiskopi sekretariaadis ekspediitorina.

      “Lõpetasin Olustvere tehnikumi ja 1970ndate teises pooles töötasin Aegviidus mesinikuna. Seejärel lõpetasin veel mesinikuna töötades Tallinnas sportmassööri kursused. Selleks oli vaja soovitust spordiorganisatsiooni poolt, sain selle Tallinna balletikooli direktori СКАЧАТЬ