Jää. Ulla-Lena Lundberg

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kell, nagu kirikuteener ütles, ja see lööb harvemini kui kõik kellad täistuuril koos. Kui pastor edasi kõnnib ja kell lööb, saab temast teine inimene. Ta jätab viriseva Sanna ja pahandava Mona selja taha. Mona närvilise sõnatuse, tema lootused, et kõik läheb hästi. Ta jätab maha oma isekuse, hirmu, et ta hakkama ei saa, et teeb end naerualuseks, satub pilkamise ja arvustamise objektiks. Kõndides ei ole ta enam ebatäiuslik inimene, vaid koguduse karjane, kes avab sellele müsteeriumi ja jagab sakramenti. Ta kõnnib nii, nagu saare pastorid on kõndinud reformatsioonist peale, võib-olla juba kloostrite ajal.

      Ta jõuab väravasse ja läheb edasi mööda kruusateed, ja kuigi inimesi on palju, on tema ümber ruumi. Nii kaua kui kell lööb, ei kõneta teda keegi, ja temagi ei seisata, et kellegagi juttu ajada, üksnes naeratab ja noogutab. Kiriku uks on lahti, ja kui ta üle läve astub, lööb kell viimast korda.

      Kirik tundub nüüd suurem, kui see täitub rahvast, lagi on kõrgem, kooripealne kaugem. Õhk on paks, seda on edasi liikudes tunda. Kirikuteener on jätnud käärkambri ukse paokile. Pastor asetab raamatud lauale ja näeb, et ametirüü on valmis pandud: valge alba, punakaslilla kaasula, millele on tikitud kuldne rist. Kirikuteener siseneb kiirel sammul, tema kannul tuleb köster, kelle riietest õhkub värsket merelõhna. Nad teretavad ja kõnelevad temaga teisel toonil kui laupäeval, vaatavad rohkem lõkasid kui silma, täna kohtlevad nad teda kui kirikuõpetajat.

      „Täna tuleb kirik täis,” ütleb köster ja hõõrub käsi, võib-olla vaimustusest, aga eelkõige sellepärast, et käed on külmast kohmetud ja ta peab mängima. Vaiksel häälel vahetavad nad mõne sõna jumalateenistuse läbiviimise kohta, et nad võivad korjanduslauluga uuesti alustada, kui kirikuteener omadega valmis ei jõua, ja et nad peavad olema valmis kaks korda armulauda katma. Pastor palub nende jumalateenistusele Jumala õnnistust ja siis läheb köster oreli taha. Eriliselt närvilisena, paneb pastor oma imestuseks tähele, oma noore aruga oli ta arvanud, et tema üksi on vaevatud ja ebakindel, samal ajal kui kõik teised täidavad oma ülesandeid kindlalt ja rahulikult.

      Kirikuteener on tõesti rahulik, kogu aeg valmis toetama ja seletama, kuidas koguduses asjad käivad. Pastor tõmbab laia alba üle pea ja selle peale kaasula, vaikides ulatab kirikuteener talle kammi, et ta saaks juukseid sugeda. Nad vaatavad kella ja kirikuteener piilub uksest välja: puupüsti täis. Ja kirikumäel on veel rahvast: kõige lähemalt tulijatel on raske õigeks ajaks kohale jõuda, tõdeb ta.

      Jumalateenistuse algus läheneb ja kirikuteener läheb kella lööma. Nüüd löövad mõlemad kellad, jõuliselt ja helgelt, need kõlavad hästi kokku, ta peab meeles pidama, et kirikuteenrit kiita. Ja kui kellad on paar minutit löönud, kostab oreli vääksumist. Isegi käärkambrisse on kuulda orelitallaja tallamist, kohinat ja kahinat, enne kui mehhanism tööle hakkab ja köster sõrmed klaviatuurile paneb. Ta mängib alguslaulu tireleid, lauluraamatu variatsioone, rahustavalt ja kaasahaaravalt, kuni inimesed kirikus veel köhatavad ja nagistavad. Aga kui köster mängib „Au, kiitus olgu igavest”, on nad sisse elanud.

      Pastor ei ole veel kunagi sellist laulmist kuulnud. Nüüd ta mõistab, miks kirikus on võlvid, sest peab olema ruumi laulule, mis täidab koguduseliikmete rinna. Nad laulavad täiel häälel, tugev vahelihas annab laulule hoogu juurde, nad laulavad, rindkere kummis ja hingamistee vaba. Nad laulavad vägevasti, nad laulavad aeglaselt, ja madalate meeshäälte ning surmapõlglikult kõrgele küündivate naishäälte vahel valitseb imeline pinge.

      Pastoril ei ole põgenemisteed, ja laulul on ainult kolm salmi, nii et tal tuleb kohe minna. Ta püüab mitte kiirustada, astuda väärikalt, ta läheb altarivõre taha, jõuab näha Monat ja Sannat esimeses reas: Sanna elavneb, tõstab käed üles ja suu ütleb Isa!, kuid laulu tõttu ei kuule ta midagi. Ta paneb armulauakarika altarile ja laskub põlvili. Püüab palvetada, aga kõik ainult laulavad. Ja laulmise ajal muutub inimene teistsuguseks, kindlamaks, rõõmsamaks. Nad lõpetavad otsekui vastu tahtmist, nagu nõudes neljandat, viiendat ja kuuendat salmi, ja ta pöörab ringi. Käsiraamat käes, näeb ta köstri tähelepanelikku selga, kuuleb teda viisi üles võtmas. Ta vastab kõlava pasunahäälega: „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.”

      On näha, et kogudusele meeldib tema laulmine, ja see laulab oma aameni venitatult ja kõhkluseta.

      Liturgia on sündinud raskete tülide ja väsitavate komiteekoosolekute tulemusena, kuid nüüd on see käsiraamatus siledaks poleeritud nagu Jumala kingitus. See on sõnastatud nii, et pastoril ei saa miski ebaõnnestuda ja ta ei pea oma puudulikkusega silmitsi seisma, kui tema ülesanne on luua koguduse ja kõige püha vahele otseühendus. Ta juhatab neid läbi teenistuse lauldes ja lugedes ning nemad vastavad talle lauldes. Ta ei ole tühi koht, vaid tunneb kergendust, sest tänu oma lauluoskusele on ta võitnud nende usalduse. Jumal olgu tänatud! Tema hääl kõlab rõõmsalt, ta tunneb end võidetud sideme pärast kindlalt, kui alustab patutunnistust sõnadega „Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand!”, ja siis armukuulutus, see tuleb südamest, ta laulab „Issand, halasta” koos kogudusega, kes kahiseb ja lohiseb ja püüab sundida teda hoogu maha võtma, kuigi köster üleval kooripealsel otsib kompromissi. Ja missugune puhas rõõm, kui nad püsti tõusevad ja laulavad „Me kiidame Sind, me ülistame Sind, me kummardame Sind”, see on raske keskaegne viis, mida nad laulavad isegi keerulistes kohtades väga kindlalt ja kandval häälel, see kõlab nii uhkesti, et altari ees kaasa lauldes hakkab ta värisema, kohandub ja venitab teatud kohti, nagu on tema meelest tehtud kiriku algaegadest peale.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Sõnamäng – ro tähendab rootsi keeles nii ‘rahu’ kui ka ‘sõudma’. – Toim.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/wAALCAMgAiUBAREA/8QAHwABAAAGAwEBAAAAAAAAAAAAAAUGBwgJCgMECwIB/8QAaxAAAAYCAgEDAwIDBQIFCwArAQIDBAUGAAcIERIJEyEUIjEKFRYyQRcjQlFhGCQzUnGBiBkaJTk6SVVieJG3uDQ2V1mTl6TI1Ng1N0pUVnJ2kpihsfAmJzhDR1N1grnR1igpREWVosHT1//aAAgBAQAAPwDdQxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYxjGMYyhbjlDxnabhLx4dciNFtd/nXbNQ0a423QUdwmcva8lbmbcus1LAE0K61UXRk0i/ReSkesR4QothKpldMolpzkvxx5E/xH/s/cgNJ70/g/wDaP4t/sc2tRNm/wt/EH7p+w/xF/BU8+/ZPrv2Sb+k+p9r6n9pd+z5+wt4KVyX447K2NbdOa65AaSv23aB+/fx3qulbWolq2PSv4VnWlWtH8W0iCnl5OufttmfsY5/9Y1R+jfvEWbj2l1CJi/2l+OP9sv8As5/7QGkv9oT/ANcSG1qIO5P/AFlf467DWH79+99fwR/2Z/8AVH/31f8AZH/1T/vsrbjGMolduS/HHWux6jpzY3IDSVA27f8A9h/gTVd22tRKrse7fxVPOqtWP4Ro85PN5OyfuNnYvo5h9G1W+sfs1Gbf3F0jphW3GMYxjGMoluPkvxx47fw5/tA8gNJaL/jD94/hL+2Pa9E1j/FIV79s/fv4c/jWeY/vf0P75C/WfTe79N+8Nfe8PfR86pVmy1u61uAuNNsEJbahbISKs1VtVZlmE9W7NXJ1ghKQdgr85FOFW0zCPIx01ctHbZVRBwg5Isic6RymNG8YxjGQWzWauUqt2G5XGwQlTqNSg5azWq12WVYQNcrVbgWDiVnLBYJyVcJNoaEZRjN25du3KqaDdBudZY5EiCISPqTeWlN/1t7cdEbg1duyoR СКАЧАТЬ