Südamevõti. Melissa Rowe
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Südamevõti - Melissa Rowe страница 4

Название: Südamevõti

Автор: Melissa Rowe

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежные любовные романы

Серия:

isbn: 9789949557929

isbn:

СКАЧАТЬ taevas! Seda teavad ju kõik. Alice McDowell on lootusetu maiasmokk, ta lausa jumaldab puuviljajäätist. Küsi ükskõik kellelt siin büroos, kes kas või kordki on koos sinuga lõunatanud.”

      “Seda ma ei teadnudki,” pomises Alice mõtlikult. “Olen ma tõesti nii läbinähtav?”

      “Asi pole selles. Pigem oled sa järjekindel, aga see on ülimalt kiiduväärne. Mitte nagu mina.” Britney märkas, et sõbratar muutus kurvaks ja lisas võimalikult reipalt: “Muide, ega sa ole unustanud, et neljapäeval teeme suure peo ja lõbutseme täiega?”

      “Üldiselt, ma ei tea…” Alice kahetses, et polnud Steveniga konkreetsemalt kohtumise suhtes kokku leppinud. Äkki helistab ta talle just neljapäeval ja kutsub kohtamisele?

      “Ainult ära ütle, et sul on oma uue tuttavaga kohtamine.”

      “Ei-ei, ma tulen su sünnipäevale.”

      “Võid tulla koos Steveniga. Äkki ta arvab ka selle ära, mida ma kingiks tahan.”

      “Aga mida sa tahad?” haaras Alice jutuotsast kinni.

      “Sinult juba enam mitte midagi. Lõhnaõli ja kašmiirsall on niigi liiga palju sellise vähenõudliku inimese jaoks nagu mina.” Britney naeratas koketeerivalt kabinetiuksest sisse piiluvale Larryle, noormehele A Priori kirjastamisosakonnast.

      “Tervist, Britney! Palju õnne sünnipäevaks!”

      “Tänan. Aga suudlus sünnipäevalapsele?”

      Larry punastas kohmetult ja andis Britney põsele matsti musi. Too puhkes valjusti naerma, pööramata tähelepanu Alice’i laitvalt kokkusurutud huultele. Kui Larry oli võtnud vajaliku disketi ja lahkunud kabinetist, mille sõbratarid olid hõivanud, lausus Alice õpetlikult:

      “Britney, ära käitu nagu kelmikas kooliplika. Kas sa tahad, et kõik mehed agentuuris läheksid omavahel sinu pärast riidu?”

      “Sugugi mitte! Vastupidi, tahan, et kõik elaksid sõbralikult ja õnnelikult.”

      “Ahaa, justkui mingi armas Rootsi perekond,” torkas Alice salvavalt.

      “Mis teha, kui erinevalt sinust ei oska mina armuda esimesest pilgust noormeestesse, kes kostitavad mind jäätisega. Mul on vaja ära süüa vähemalt terve konteiner vanilliplombiiri, et keegi minust natukenegi huvituks. Räägi veel midagi Stevenist.”

      “Kuule, Britney, hakkame nüüd õige tööle. Homme peab ülemusele aru andma, aga meil on veel kõik liiga toores.”

      “Ära liialda. On jäänud vaid viimistlus. Sel ajal, kui mõned siin meestega suhtlesid, tegin mina igatahes tööd,” sõnas Britney sõbratarile naljaga pooleks märkust tehes. “Nii et ma olen selle eest ära teeninud ka väikese tasu. Noh, räägi, milline ta on.”

      “Kõige veetlevam, targem, tugevam, heasüdamlikum ja… Ei, rohkem ma ei tea.”

      “Alice, sa oled lihtsalt kohustatud tooma ta neljapäeval minu sünnipäevapeole,” teatas Britney vastuvaidlemist mitte sallival toonil, hüpates Alice’i laua servalt maha. “Ma ei jõua ära oodata, millal mind tutvustatakse noormehega, kes on su südame vallutanud.”

      “Hästi. Kui Steven helistab, teen talle ettepaneku… Muuseas, täiesti unustasin! Ta palus sind õnnitleda.”

      Britney kulmud tõusid kõrgele.

      “Ta on siis tõesti müstiliselt läbinägelik, kui oskas ka minu sünnipäeva ära arvata.”

      “Ei-ei.” Britney kohmetust nähes puhkes Alice heledalt naerma. “Lobisesin kogemata välja, et just täna on sünnipäev mu sõbrataril, kes kinkis mulle selle imelise pluusi.”

      “Oo, nii et ka talle see pluus meeldis!” Britney rõõmul ei olnud piire. Ta lõi õitsele nagu liilia Alice’i monitoriekraanil. “Ma kiidan juba praegu su valiku heaks, kallis.”

      “Aga nüüd, igaüks oma kohale!” kamandas Alice.

      Õigel ajal meenus sulle, et oled mu ülemus, muigas Britney skeptiliselt ega mõelnudki mängida ehmunud alluvat. Näitlejavõimeid läheb vaja homme, kui reklaamiagentuuri A Priori asepresidendi Philip Lloydi kabinetis toimub nõupidamine.

      “Miss McDowell, palun jääge veel hetkeks.”

      Alice’i kolleegid vahetasid pilke, andes mõista, et nad teavad väga hästi, milliseid küsimusi tahab ülemus arutada loovdirektoriga nelja silma all. See, et kogu A Priori kollektiiv oli üleliia informeeritud tema suhtest Philipiga, ärritas juba ammu Alice’it. Kuid ka vastupidist tõestada oleks olnud rumal ja mõttetu. Peaasi, et alluvad ei kahtleks Alice’i ametialases kompetentsuses ega peaks teda lihtsalt ülemuse andetuks lemmikuks.

      “Philip, kas siis on veel midagi?” küsis Alice sellise näoga, nagu tema oleks selles firmas ainus, kes ei tea midagi iseenda romaanist asepresidendiga.

      Philip oli Alice’ist kümme aastat vanem. Poole oma elust oli ta olnud abielus Francise Graudeckiga, kes oli sünnitanud talle kaks tütart. Vanem tütar Melanie valmistus peagi astuma Columbia ülikooli. Loomulikult, mitte ilma isa materiaalse ja moraalse toetuseta. Andeka avalike suhete spetsialistina hoolitses Philip juba noorukieast peale oma imago eest. Tema kui eeskujulik perekonnapea, ustav abikaasa ja õiglane ülemus kutsus alati esile sümpaatiat ja austust nende inimeste seas, kellega tal tuli tööalaselt suhelda.

      Niikaua, kui Philip ennast mäletas, oli tal alati olnud allergia loomakarvade suhtes. Lapsepõlves oleks ta peaaegu lämbunud astmahoo kätte, kui vanemad viisid ta loomaaeda. Kuid, saanud reklaamiagentuuri asepresidendiks, soetas vaene Philip endale nii koera kui kassi. Ainuüksi selleks, et meeldida avalikkusele, keda liigutas väga lemmikloomakeste nägemine tuntud inimese süles. Millise naudinguga jutustas Philip ajakirjanikele oma lemmikute armastusest ja vallatutest tempudest!

      Neljakümneaastase mehe kohta nägi Philip suurepärane välja. Tumedad juuksed – Alice kavatses juba ammu küsida, kas ta kasutab juuksevärvi – ja enesekindla inimese sihvakas figuur köitsid paljude naiste pilke. Alice ei kahelnudki, et ta kolleegide seas leidub paar-kolm kadestajat, kes loodavad näha ülemust oma käte vahel.

      Mõned aastad tagasi pidas ka Alice ise Philip Lloydi kangelaseks. Ta oli temast vaimustuses mitte ainult kui rangest ja ettenägelikust ülemusest, vaid ka kui mehest. Philip oskas olla tähelepanelik ja galantne. Tõsi küll, mõnikord suutis ta demonstreerida ka lausa taktituse ja matsluse imesid.

      Philip astus toolil istuva Alice’i juurde ja asetas peopesad ta õlgadele. Teinud mõned masseerivad liigutused, ta kummardus ja puudutas kergelt huultega naise kõrva. Alice põrkas rahulolematult kõrvale hellusepuhangu eest, mis tundus antud hetkel täiesti kohatu. Lõppude lõpuks eksisteeris nende romaan vaid formaalselt, faktiliselt oli see lõppenud juba mitu kuud tagasi. Philip ja Alice ei korraldanud teineteisele skandaale, ei selgitanud oma vahekorda ega isegi rääkinud südame pealt kõike ära. Mitte midagi taolist ei toimunud. Lihtsalt ühel ilusal või mitte väga ilusal päeval tundis Alice, et teda seovad Philipiga A Prioris üksnes töised suhted. Igasugused tunded selle mehe vastu olid kadunud.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте СКАЧАТЬ