Monster High. Hundid söönud ja lambad terved. Lisi Harrison

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ lapsi embama.

      „See on kaasaskantav vooluseade,“ selgitas Viktor. „Hoia seda oma keha lähedal ja su aku püsib alati täis.“

      „Kujundasime selle Chaneli järgi,“ sosistas Viveka võidukalt.

      Frankie uuris kotti nii- ja naapidi. See surises elujõust. Sangade külge olid needitud väikesed kaelapoldid ja sees oli rohkem taskuid kui ta Joie kargopükstes. Ta tõstis kohe oma iPhone 4, mustarohelisekirju Harajuku Loversi rahakoti, kristallidega puudrikarbi, Fierce ja Flawlessi meigikoti, roosa Lady Gaga võtmehoidja ning kooreiirisekotikese oma nüüd juba vanamoodsast hõbedasest käekotist ümber. Kõik mahtus kenasti ära.

      „Ma jumaldan seda kogu oma südameruumiga!“ Frankie säras õnnest ja kallistas oma vanemaid tänutäheks. Nad lõhnasid kemikaalide ja gardeeniate järele – seda lõhna seostas Frankie armastusega.

      „Veidi ebasobiv aeg omavaheliseks nunnutamiseks ja kallistamiseks, kas te ei leia?“ Ruumi täitis järsku sügav ja meloodiline meeshääl.

      Steinid lõpetasid kallistamise ja nägid, kuidas laest laskus allapoole hiiglaslik ekraan. See peatus rahvast täis ruumi keskel ja jäi kivipõrandast kolme meetri kõrgusele rippuma. RADid lõpetasid kähku üksteisele kaastunde avaldamise ja jälgisid ekraani, millel oli kogukas mees tohutusuure päikesevarju all. Tal olid ees peegelklaasidega Carrera päikseprillid ja seljas kuldne satiinhommikumantel, tal oli korralik päevitus ning üle pea kammitud juustes olid jäigad kammimisjäljed. Kaadrist ei paistnud suurt midagi selle kohta, kus ta asus, kui jahi läikimalöödud reeling välja arvata. Taustal üürgas Jay-Z. Naised itsitasid. Šampuseklaasid kõlksusid.

      „Andestust, härra D,“ ütles Viktor ja astus ekraanile lähemale. „Meil oli lihtsalt nii hea meel, et Frankiega on kõik korras, ja…“

      Mees ekraanil pani käed rinnal risti ja raputas halvakspanevalt pead.

      „Vabandust,“ ütles Victor alandlikult.

      Kolm naist klõbistasid kontsadel kaadrist läbi, seljas seda sorti ühes tükis päevitusriided, millest jäävad Mondriani kunstiteoste laadsed päevitusrandid. Möödudes tõmbasid nad oma pikkade roosade küüntega üle härra D selja.

      Lala peitis piinlikkusest näo käte vahele.

      Frankie läks ema kõrvalt vaikselt sõprade juurde.

      „Kuidas ta nii pruuniks sai?“ küsis Cleo Lalalt.

      „Kolmkümmend tundi järjest solaariumis,“ sosistas Lala vastu.

      „Ma vihkan solaariumit,“ ütles Frankie vahele ja meenutas oma õudset elektrilööki spaas. „Tundsin, nagu oleksin kirstus.“

      Cleo ja Lala itsitasid.

      „Miski ütleb mulle, et temale see just meeldiks,“ lisas Cleo.

      Nad itsitasid jälle.

      Frankie ei saanud naljast aru, pööras ringi ja sosistas Blue virsikblondidesse lokkidesse: „Kes see mees on?“

      „Lala paps,“ sosistas Blue vastu. „Ta on sokk.“

      „Mis asi?“

      „Isane känguru,“ ütles Blue.

      Frankie kortsutas kulmu.

      „Ta on boss!“

      „Ahaa.“

      „Ta on kaval kui rebane,“ lasi Blue edasi. „Ja Sheiladega on ta osav, kui saad pihta, mida ma mõtlen.“

      Frankie noogutas pead, nagu oleks aru saanud.

      Härra D köhatas. „Noomin teid mõni teine kord. Praegu on piisav karistus see, et olete sunnitud oma kodud maha jätma. Eks ole?“

      Mitme lapsevanema pea vajus häbist norgu. Mõni nuuksatas. Frankie astus sammu tagasi ja peitis end Deuce’i selja taha, juhuks kui härra D hakkab süüdlasi otsima. Kuid meest ei paistnud süüdistamine huvitavat. Õnneks ei huvitanud see kedagi. Süüdistamine oli luksus, mida nad ei saanud endale enam lubada.

      „Korraldused on juba jagatud,“ teatas härra D. „Minu vend Vlad korjab ära teie telefonid ja rahakotid. Te kõik saate uued telefonid, telefoninumbrid ja identiteedid, et teid ei leitaks.“

      Frankie ette ilmus Lala onu Vlad, kes hoidis lahti suurt musta kotti. Oma 150 sentimeetri pikkuse, halli juuksetuustaka, ümmarguste prilliraamide ja liibuva mustavalgetriibulise T-särgiga nägi ta välja nagu lasteeinest välja astunud Andy Warhol.

      „Komm või pomm,“ ütles ta, Cresti hambavalgendusribadega töödeldud kihvaotsad alahuule alt piilumas.

      Frankie sõrmeotstest lõi sädemeid ja ta vaatas rahva seas ringi, et Billyt leida. Frankie telefon oli ju tema kingitus. Ta ei saanud seda lihtsalt…

      „Pole midagi,“ ütles Billy, nagu oleks ta mõtteid lugenud. „Ma ei võta seda isiklikult.“

      Onu Vlad kallutas pead ja kergitas heledaid kulme, justkui öeldes, et tee nüüd eluga.

      Frankie pistis käe oma uude kotti ja võttis telefoni kätte. Telefon laadis tema puudutusest aku täis, nagu peremeest tervitav kutsikas. Oi, kuidas nad üksteist igatsema jäävad!

      „Vite, vite!“ kiirustas onu Vlad teda tagant.

      Frankie kukutas telefoni musta kotti.

      „Rahakott ka, säraküünal.“

      Frankie ei kannatanud enda kallal norimist ja kaalus mehe säravate kihvade popkornikollaseks säristamist. Aga praegu polnud sobiv hetk endale tähelepanu tõmmata. Ta võttis hoopis oma Merstoni keskkooli õpilaspileti välja ja pani kotti. „Rahakott jääb mulle,“ käis ta peale.

      „Mjäuuu,“ näugus onu Vlad. „Feisty1 Stein on kõnelenud.“

      Frankie muigas selle hüüdnime peale; ta võttis seda kui komplimenti. Vlad pilgutas silma, nagu see olekski nii mõeldud, ja ulatas talle musta ümbriku.

      „Mis see on?“

      „Raha hädaolukorraks, uus ID, reisiplaan ja uue iPhone’i kinkekaart, mida saab kasutada igas Apple’i poes üle kogu maailma.“

      „Reisiplaan?“ küsis Frankie. „Kuhu me läheme?“

      „Hakka detektiiviks ja uuri ise järele.“ Onu Vlad viipas ruumitäie inimeste poole, kes oma ümbrikke ootasid. „Sina pole mu ainus klient.“

      Ta liikus oma kurjakuulutava musta kotiga edasi Cleo juurde.

      „Unusta ära.“ Cleo surus käekoti vastu rinda. „Mina ei teinud ju midagi, ma polnud telekas!“

      Frankie pööritas silmi ja trügis läbi rahvamassi ettepoole.

      „Lennukid on juba teel,“ jätkas härra D. „Nad jõuavad meie tavapärasesse kohta kolme tunni pärast. Mu sõbrad lennuametist lubasid, et meie lende ei tülitata. Seniks jääge siia. Keegi ei tohi koju minna, see pole ohutu.“

      Rahva seas tõusis sumin.

      „Mis СКАЧАТЬ