Metshaldja päevik. Mari Metsallik

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ trepikoja käsipuud,

      kust teed vaid edasi veel otsid.

      Koduväravas kohtuvad kaks suud

      Jalutuskäik lapsepõlve

      rohtukasvand kruusateedel

      Makilt mängiv muusika –

      ka naabermaja akendesse

      ja meie,

      meie ajas peatund südameisse

      Ei küsi kella –

      on tähtsusetuks saanud,

      kuid metsa tagant tõusev Päike

      uut päeva ammu alustanud

      Nii lahkutegi siit te,

      mälestusest sumedast

      Viib aiavärav külateele

      siit – suveõhtu suvilast

      TERVIS JA TOIT

MÕTISKLEDES TOIDUST

      Keha on hinge tempel ning

      ta on väärt, et me toidaksime teda

      tingimusteta armastuse energiaga.

      Me vastutame ise oma elu ja tervise eest100 %. Seda on erakordselt tähtis mõista ja arvestada. Liiga tihti süüdistavad inimesed oma haigustes mingeid väliseid või nende tahtele allumatuid põhjuseid. Isegi geneetilised haigused tähendavad tegelikult vaid seda, et inimesel on suurem tõenäosus saada mingi teatud haigus, kui ta seda oma elustiili ja toitumisharjumustega soodustab. Ka geene saab muuta ja mõjutada oma mõtetega, nii et meie vastutus on alati täielik. See, et probleemid ja haigused on geneetilised, on samuti uskumus, mis takistab tervenemist. Enamasti me kardame vastutust ja üritame seda kellegi teise kaela veeretada. Sellisest hirmust (ja ka teadmatusest) räägib näiteks vaktsineerimine, mis on samas kehale väga kahjustav. Alati kui veeretame vastutuse enda pealt ära, peame siiski vastutama tagajärgede eest, sest meie tervise üle hakkab otsustama keegi teine.

      Kui ostame poest toitu, mille on valmistanud elutud masinad, mitte just väga kvaliteetsest toorainest, ja mis on seisnud poeletil, kust mööduvad päeva jooksul sajad mossis inimesed oma murede ja probleemidega, siis ei ole selle toidu energeetika enam endine. Inimeste negatiivsed tunded salvestuvad sellesse toitu, muutes selle struktuuri. Tema taaselustamiseks ja puhastamiseks võiksime võtta kasutusele toidupalve ehk õnnistuse ning kujutleda mõttes, kuidas me puhastame selle toidu tules. Selleks võime appi kutsuda hõbevioletse leegi, mis on üks tugevaim puhastaja ja muundaja.

      Kui palume hõbevioletset leeki, tuleb ta alati ja ümbritseb meid. Lisaks toidu puhastamisele võime tal paluda põletada ka meis endas ära kõik blokeeringud, vana ja seisnud energia, hirmud ja iganenud mõttemustrid ning kõik muu, mida me enam ei vaja. Toimetades hõbevioletse leegiga, ilmuvad need kaunid violetsed toonid ka meie aurasse. See võimas leek tungib kõikide probleemide algpõhjusteni, puhastades sellega mitte ainult tagajärge ja sümptomit, vaid – mis peamine – algset põhjust. Imeilus kristall ametüst on hõbevioletse leegi materialiseerunud vorm.

Ära mõtle mürgiseks

      Paljud inimesed räägivad, et poes müüdav puu- ja köögivili on mürgine ning sellest tuleb hoiduda. Ma ei eelista kunagi poest ostetud toitu isekasvatatule, aga juhin tähelepanu sellele, et eelkirjeldatud mõtteviisiga inimene ei saagi midagi süüa, sest ta mõtleb oma toidu endale mürgiseks. Mida rohkem loeme artikleid puuviljade mürgisuse kohta, seda tugevamalt kinnistub meie alateadvusesse teadmine, et poepuuvilju süües sööme me mürki, ning see hakkab mõjutama meie keha. Isegi kõige suurem mürk ei ole kehale mürk, kui me ei usu selle toimesse.

      Kas teate katset, kus inimestel seoti silmad kinni ning öeldi neile, et nende käsivart puudutatakse mingi tulikuuma esemega. Tegelikult aga pandi katsealuse käe vastu jahe ese. Ometi tundis inimene tugevat kõrvetust ja tema käele tekkis silmaga nähtav põletusjälg! See tõestab, et meie mõttejõud on Universumi võimsaim ja ainus jõud, mis lisaks kõigele muule mõjutab otseselt meie füüsilist keha.

      Olen aru saanud, et toitu ei saa lihtsalt „heaks mõelda”, kui oleme endale juba sisendanud, et see on tegelikult mürgitatud, kahjulik ja paha. Selleks et inimene võiks toituda kõigest nii, et see tema keha vaid positiivselt mõjutaks, on vaja hoopis uut olemise tasandit. See on tasand, kus inimene ei jaga enam asju heaks-halvaks, mustaks-valgeks, vaid kus ta on uskumustest vaba. Toortoitlased, kes peaksid sööma ju parimat võimalikku värsket toitu, on vahel siiski väsinud ja näost hallid. Süüdistatakse selles küll B-vitamiini ja küll D-vitamiini puudust, aga samal ajal jagatakse artikleid sellest, kui mürgitatud ja saastatud on seesama toit, mida süüakse.

      Paljudel inimestel on uskumus, et nende keha on saastunud, aga uskumus pidurdab puhastumist. Toksiinid sisaldavad endas energeetilisi uskumusi, mis takistavad inimestel nendest mõttevormidest vabaneda. Näiteks raskemetallid takistavad inimesel mõistmast, et nad on võimelised hetkega tervenema, pestitsiidid aga uskumast oma keha puhtusesse ja vastupidavusse. Väikestele lastele süstitakse vaktsiine, mis tihtipeale sisaldavad ka raskemetalle – sellega istutatakse juba väikelapsesse uskumus, et keha ei ole end ise taastav, ise ülalpidav. Uskumus, et meie keha on saastunud, loob toksiine meie kehas. Kui me usume keha puhtusesse ja võimesse end puhastada ja tervendada, ei mõju mürkidega töödeldud toit meile nii halvasti, sest keha on suuteline need hõlpsalt välja viima. Puu- ja aedviljad on ka tavapoodides tegelikult kõige puhtam toit. Pestitsiidisisalduvuse tabelis on need viljad viimasel kohal, esikohal troonivad piimatooted, lihatooted ja teravili.

Nooruslikkus vajab puhast ja elavat

      Me oleme elavad inimesed ning vajame elavat toitu, vett ja õhku. Meie keharakud vajavad uuenemiseks kosutavat õhku, mis on täidetud lillede eeterlike õlide ning lahustunud õietolmuga, elavat vitamiinirikast päikese käes kasvanud toitu ning puhast, tervendavat allikavett. Ainult siis saavad meie keharakud tervislikult uueneda. Kui inimene ei võimalda endale neid meie heaks looduse loodud võimalusi, siis hakkab tema keha vananema.

      Esialgu oli looduses meie jaoks kõik olemas – lihtsalt võta ja naudi. Me ei pidanud keha toitmise küsimusega vaeva nägema. Õhk oli küllastunud toitvatest osakestest ning puhastest energiatest ning puudel küpsesid vaid kõige tervendavama toimega magusad viljad. Iga taimeke, puuke, põõsake kasvas kohas, mis toetas tema kasvu kõige paremini. Loodusel oli oma kindel elu- ja puhkerežiim.

      Ajapikku hakkasid inimesed muutma looduse loomulikku režiimi, asendades end ise ülal pidavad viljapuud teraviljaga, mis vajab pidevat tööd ja hoolitsust ning kurnab maad. Sellega viis inimene end paradiisiaiast välja ning pidi hakkama ise rasket tööd tegema, selle asemel et lasta loodusel kõik endale valmis teha. Taevane Isa on meie jaoks kõik ideaalselt ette valmistanud, aga inimese jaoks on kõik olemas ainult looduslikus keskkonnas. Kui me eraldame end loodusest ja ehitame enda ümber müürid, on loomulik, et peame lahti ütlema ka meile sünniõigusega kuuluvast – tasuta joogiveest, parimast toidust ja värskest puhtast õhust.

Keha on hinge tempel

      Mulle kirjutas üks noor inimene, kes on avatud vaimsetele teemadele, aga käitub oma keha suhtes vääralt. Ta tarbib palju alkoholi ja kangeid keemilisi ravimeid. Ühel päeval ütles ta mulle, et kui inimeses on olemas teadmised vaimsete teemade kohta ja ta on n-ö vaimselt arenenud, siis on meelemürkide tarbimine tähtsusetu. Ma ei ole sellega nõus. Kui meil on tervistkahjustavad harjumused ning sööme oma kehale kahjulikku toitu, siis põhjustame eelkõige kannatusi oma hingele. Hing saab end teostada ainult koostöös meie kehaga.

      Kui meie keha on haige, näiteks purjus olles või ravimite ja raske toidu kõrvalmõjudes, on meie hing aheldatud. Ta ei suuda tegutseda, kogu tema energia läheb püüdele kahjustatud keha parandada ja soojendada. Terviseks vajame terviklikkust. Halbade valikutega vaevame esmalt oma hinge. СКАЧАТЬ