Maalehe maasikaraamat. Väino Eskla

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ maasika viljad keskmiselt 89 % vett ja 11 % kuivainet. Kuivaine põhiosa moodustavad suhkrud. Polli aiandusuuringute keskuses uuritud maasikasordid sisaldavad keskmiselt 6,3 % suhkruid, millest 5,0 % on redutseerivad suhkrud ja 1,3 % sahharoos. Tiitritavaid happeid on maasikates 0,6–1,9 %.

      Polüsahhariididest on maasikates 1,0–1,5 % tselluloosi ja 0,2–0,4 % pektiinaineid, tärklist on maasikates väga vähe.

      Vitamiinidest sisaldavad maasikad kõige rohkem C- ja P-vitamiini. Eestis kasvatatavate maasikasortide viljades on 36–76 mg C-vitamiini 100 g toormassi kohta. P-vitamiini on maasikas 150–400 mg 100 g toormassi kohta. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g maasikates veel 0,2–0,6 mg foolhapet, 0,08–0,27 mg karotiini, 0,01–0,06 mg tiamiini, 0,05–0,1 mg riboflaviini, 0,3–1,4 mg nikotiinhapet, 0,26 mg pantoteenhapet, 0,04 mg biotiini, 0,12 mg füllokinooni, 0,05–0,06 mg kobalamiini, 60 mg inosiiti ja vähesel määral veel teisigi vitamiine.

      Mineraalainetest sisaldab 100 g maasikaid 115 mg kaaliumi, 30–45 mg kaltsiumi, 19 mg fosforit, 13 mg magneesiumi, 9 mg rauda. Mikroelementidest sisaldavad maasikad vaske, koobaldit, manganit ning vähesel määral ka joodi ja tsinki.

      ÜLEVAADE MAASIKAKASVATUSEST

      Maasikatoodang maailmas

      Maasikas on maailmas kõige enam levinud marjakultuur, mida kasvatatakse kõikjal, kus puuduvad otseselt viljelemist takistavad loodusolud. Kliima mängib aga olulist osa saagikuse kujunemisel. See on ka üheks peamiseks põhjuseks, miks maasika saagikus soojema kliimaga riikides on üle 10 korra suurem kui jahedamates oludes asuvates riikides. Me võime küll valida head sordid ja kasutada tipptehnoloogiat, kuid kindlasti pole võimalik jõuda saagikuseni, mis on Hispaanias.

      Aastatega on suurenenud nii maasika kasvupind, kogu-saak kui ka saagikus. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel on viiekümne aasta jooksul (1961–2009) maailmas suurenenud maasika kasvupind 2,7, kogusaak 5,5 ja saagikus 2 korda. Tabelis 1 on reastatud riigid saaki kandvate maasikaistandike kasvupinna järgi.

      Suurima maasika kasvupinnaga on Poola, järgnevad Vene Föderatsioon, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Türgi.

      Hoopis teistsugune järjestus kujuneb maasika kogusaagi arvestamisel. Siin on ülekaalukalt esikohal Ameerika Ühendriigid, andes üle kolmandiku maailma maasika kogutoodangust, järgnevad Türgi, Hispaania ja Jaapan. Suure maasika kasvupinnaga Poola jääb maasika kogutoodangult alles viiendale kohale. Maasika saagikus on kõige suurem Ameerika Ühendriikides, järgnevad Hispaania, Jaapan, Itaalia ja Türgi.

      Kui tabelis 1 domineerivad lõunapoolsete piirkondade ja väga suure üldpindalaga riigid, siis meiega lähedasema kliimaga maades on peale Suurbritannia nii maasika kasvupinnad kui ka saagikus hoopis tagasihoidlikum. Maasika kasvupindadest ja – toodangust Põhjamaades annab ülevaate tabel 2.

      Tabel 1. Maasika kasvupind, – toodang ja saagikus maailmas 2010. aastal

      Tabel 2. Maasika kasvupind, – toodang ja saagikus Põhja- ja Baltimaades ning Suurbritannias ja Iirimaal 2010. aastal

      Teise tabeli maade suurim maasikakasvataja on Suurbritannia, kus maasikat kasvatati 2010. aastal peaaegu 5000 hektaril. Meie lähinaabritest on suur maasikakasvataja Soome, järgnevad Rootsi, Norra ja Leedu. Saagikuses ei ole väga suuri erinevusi, välja arvatud Suurbritannias ja Iirimaal, kus 2010. aastal oli maasika saagikus vastavalt 20,7 ja 16,7 tonni hektarilt.Kõigis Balti riikides oli sel aastal maasika saagikus üsna ühetaoline, eriti palju suurem ei olnud maasika saagikus ka Soomes, tunduvalt parem saagikus oli agaTaanis,Rootsis ja Norras. Saagi suurus sõltub eelkõige kliimaoludest, kuid ka kasvatustehnoloogiast, kasvatatavatest sortidest ja muudest teguritest.

      Levinumad maasikasordid:

      Soomes ‘Bounty’, ‘Honeoye’, ‘Korona’, ‘Jonsok’, ‘Kent’, ‘Polka’ ja ‘Senga Sengana’

      Rootsis ‘Bounty’, ‘Honeoye’, ‘Korona’, ‘Maxim’, ‘Redgauntlet’,‘Sara’,‘Senga Sengana’ ja ‘Zefyr’

      Norras ‘Bounty’, ‘Florence’, ‘Frida’, ‘Honeoye’, ‘Korona’, ‘Polka’ ja ‘Senga Sengana’

      Leedus ‘Honeoye’, ‘Dukat’, ‘Elkat’, ‘Elsanta’, ‘Induka’, ‘Kama’,‘Marmolada’,‘Pandora’,‘Polka’ ja ‘Senga Sengana’

      Lätis ‘Bounty’, ‘Dukat’, ‘Eldorado’, ‘Induka’, ‘Jonsok’, ‘Korona’,‘Pandora’,‘Pegasus’,‘Polka’,‘Senga Sengana’,‘Sjurpriz Olimpiada’,‘Zefyr’ ja ‘Tenira’

      Maasikakasvatus Eestis

      Eesti maasikakasvatuse ajalugu ei ulatu eriti kaugele minevikku. Veel 1925. aastal peeti maasikat taluaedades haruldaseks taimeks. 1929. aastal oli maasika kasvupinda 83 hektarit. Kuni 1990. aastate keskpaigani laienes see võrdlemisi aeglaselt, olles Statistikaameti andmeil 1995. aastal 294 hektarit. Pärast seda algas äkktõus ning kolme aastaga kasvas pindala tervelt kolm (!) korda.Arvatavasti oli selle põhjuseks mitme maasikate kasuks rääkiva teguri kokkulangemine (tööpuuduse suurenemine, maasikakasvatuse keskne korraldamine, kiiremini äratasuvaks marjakultuuriks olemine, märgatav saagi valmimise ajavahe Lõuna- ja Põhja-Eestis ning Soomes).

      Tabel 3. Maasikapind ja – saak Eestis aastail 2004–2011

      SORDIVALIK

      Eelnevast selgub, et kogu maasikakasvatuse levialal toimub pidev sordiaretustöö, saamaks üha uusi ja paremaid maasikasorte. Samas katsetatakse ka mujal aretatud sorte, leidmaks oma piirkonna jaoks sobivaid. Nii tuuakse Eestisse pidevalt uusi sorte, katsetatakse neid ning eriti sobilikud võetakse kasvatamiseks soovitatavate sortide nimestikku.

      Sordivalikut mõjutavad tegurid

      Eesti oludesse sobivate sortide valikul pööratakse katsetamisel tähelepanu järgmistele sordiomadustele:

      • talvekindlus

      • haigustele ja kahjuritele vastupidavus

      • saagikus

      • käitlemiskindlus ja säilivusperioodi pikkus

      • vilja suurus, välimus, maitse ja toitainesisaldus

      Üsna sageli jäävad mujal levinud ja paljude heade omaduste poolest hinnatud sordid meie muutlikes ilmastikuoludes talveõrnaks.Talvekindluse poolest sobivad meie kliimas kasvatamiseks paremini Põhjamaades, Šotimaal, USA ja Kanada jahedamates piirkondades aretatud sordid, samas võivad ka mõned Hollandis või isegi Itaalias aretatud sordid meie oludesse sobida. Eestis põhjustavad maasikatele talvekahjustusi mitte niivõrd madalad temperatuurid, kuivõrd vahelduvad külma- ja sulaperioodid ning lumikatte puudumine, vahel ka sula maa jäämine paksu lume alla. Nii peavad meil talveõrnaks osutunud sordid püsiva lumikattega Rootsi ja Soome piirkondades päris hästi vastu. Hea talvekindlusega sort tagab kasvatajale püsikindla saagi.

      Haigustele СКАЧАТЬ