Maalehe Viinamarjaraamat. Jaan Kivistik
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Maalehe Viinamarjaraamat - Jaan Kivistik страница 4
Название: Maalehe Viinamarjaraamat
Автор: Jaan Kivistik
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Руководства
isbn: 9789985644393
isbn:
Amuuri viinapuu ( Vitis amurensis )
Foto 12. Amuuri viinapuu on külmakindel, kuid vastuvõtlik viinapuutäi ja ebajahukaste suhtes
Liiki kasutatakse haljastuses. Kaunis on taime punane sügisvärvus. Oksad taluvad kuni –40 °C, juured –14 kuni –16 °C.
Väiksed marjad on paksu kestaga, maitselt hapud, kuid on ka magusate marjadega kloone. Lehed on kortsulised, madalate hõlmadega ja hõreda, ent kareda karvasusega.
Venemaal aretasid amuuri viinapuust valiku teel sorte A. I. Potapenko Volgogradi oblastis ja F. I. Šatilov (1918– 1999) Orenburgi oblastis. Üks neist sortidest kasvab ‘Amurski 1’ nime all Eestiski.
Ivan Mitšurin (1855–1935) ristas amuuri viinapuud euroopa viinapuu sortidega ning Ameerika liikide ja sortidega.Amuuri viinapuu geene on kaasaegsetes liikidevahelistes veinisortides ‘Rondo’ ja ‘Solaris’ ning hea talvekindlusega sortides ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Zilga’.
Põhja-viinapuu ehk ameerika viinapuu ( Vitis labrusca )
Foto 13. Põhja-viinapuud ‘Dvietes Zila’ kasutas läti sordiaretaja Pauls Sukatnieks ‘Supaga’, ‘Sukribe’ ja ‘Guna’ aretamisel isana. Pildistatud Räpinas 05.10.2011, kui marjad siin valmisid
Põhja-viinapuud kutsutakse aednike seas ka labruskaks. Tal on iseäraliku maitsega sültja sisuga marjad. Värske mahla saamiseks tuleks pressimise asemel kasutada aurutit. Veinivalmistajatele see liik ei meeldi, kuid magusate veinide seas on üsna häid labruska-maitselisi. Läti veinikonkurssidel on labruska geenidega sortidest valmistatud veinid saanud auhindu.
Marjad on kohati väga suured, paljudes värvitoonides ja suurte seemnetega. Lehed on kolme hõlmaga, nende allkülg tihedalt valgeviltjas. Mõnedel kloonidel on võrseladvad roosad, sõlmedel esineb jämedaid ogasid meenutavaid karvakesi.
Hinnatakse labruska head vastupidavust talvekülmale ja taimekahjustajatele. Võrsed valmivad (korgistuvad) sügisel hästi, kuid marjad valmivad hilja. Looduses on põhja-viinapuud levinud USA kirdeosariikides ja Kanada kaguosas.
Kallas-viinapuu ( Vitis riparia )
Foto 14. Viinapuu ‘Sipaska’ on kallas-viinapuu tunnustega liikidevaheline sort. Pildistatud Räpinas avamaal 28.09.2004. Lehe tagaküljel on värviline mahlatilk
Kallas-viinapuu kasvab USA Kesk-Põhja osariikides ja Kanada metsades. Taim peab vastu talvekülmadele, viinapuutäile ning seenhaigustele. Väikesed sinised marjad on värvunud mahlaga. Sobivad veinimarjaks, kuid marjade happesisaldus on vajalikust suurem. Põhjapiirkondadele sobib kallas-viinapuu teisend Vitis riparia var. praecox, mille marjad valmivad varem. Kallas-viinapuud kasutatakse viinapuutäile vastupidava pookealusena. Kuna tema pistoksad juurduvad kergesti, poogitakse juurdumata okstele, mis hõlbustab tööd. Kallas-viinapuu lehed on paljad, laia ja madala lehealuse väljalõikega. Ka võrsete koor on karvadeta, sageli punane.
Ameerika karmimates põhjapiirkondades kasvatatakse kallas-viinapuust valiku teel saadud sorte, aga samuti tema osalusel aretatud liikidevahelisi sorte. Räpina kollektsiooniaias kasvavad Kanadast toodud looduslikud kloonid ‘Manitoba 37’ ja ‘Manitoba 64’.
5. Sordid
5.1. Soovitussortiment
Paljude sortide seast sobiva valimist hõlbustab Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni koostatud soovitussortiment, millesse tehti viimati muudatusi 2010. aastal.
Viinamarjasortidel on selles kaks nimekirja. Ühes soovitatakse sorte avamaale ja lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvuhoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda. Esmakordselt soovitatud sorte märgitakse kui perspektiivseid.
Sordid kasvatamiseks avamaal lõunakallakul või lõunaseina ääres
• ‘Hasanski Sladki’ – koduaeda
• ‘Kuzminski Sinii’ – koduaeda
• ‘Sukribe’ – koduaeda
• ‘Zilga’ – äri- ja koduaeda
• ‘Jubilei Novgoroda’ – perspektiivsort
• ‘Rondo’ – perspektiivsort
• ‘Silva’ – perspektiivsort
Sordid kasvatamiseks kütteta kilekasvuhoones
• ‘Aljošenkin’ – äri- ja koduaeda
• ‘Supaga’ – äri- ja koduaeda
• ‘Krassavets’ – koduaeda
• ‘Kosmonavt’ – perspektiivsort
• ‘Swenson Red’ – perspektiivsort
Sordikirjeldused
Sortide fotode juures on soovitused nende kasvatuskoha ja katmisviisi jaoks.
Kasvukoht (vt 1.2 “Suvesoojuse tsoonid”)
• A– marjad valmivad lõunaseina ääres kogu Eestis, suvesoojuse A-, B- ja C-tsoonis.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.