Astroloogia teejuht. Sue Merlyn Farebrother

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kooruvad lahti järk-järgult, kui hakkad sellest kiht-kihilt paremini aru saama.

      Võta hetk aega ja uuri seda näidiskaarti leheküljel 9, kuigi see ei pruugi sulle praegu eriti palju tähendada. „Lihtsalt vaatamine” on viis, kuidas paljud astroloogid hakkavad moodustama ideid tundmatu sünnikaardi kohta.

      Selles kaardis võib olla midagi, mis kõigest muust eristub. Kui nii, siis tasub see esmamulje üles tähendada, et see hiljem uuesti üle vaadata. Võid ehk tähele panna näiteks seda, kuhu sümbolid ringis asetuvad – üles, alla, paremale, vasakule; aja jooksul saad teada, et ka neil positsioonidel on oma tähendus. Võib ka olla, et sa näed alguses ainult sümbolite ja joonte segadusseajavat sasipundart! Millised sinu esimesed muljed ka ei oleks, igal juhul oled sa astunud esimese sammu kaardi tundmaõppimiseks.

      Celeste’i sünni üksikasjad on järgmised: 10. juuli 1988, 06.00, Itaalia, Rooma.

      Kogenud astroloogidel ei ole vaja sellest enamat infot, kuigi inimese asetus perekonnas, kust ta on pärit, on samuti kasulik teadmine. Celeste’il on üks vanem õde. Neist sündimise üksikasjadest piisab, et tõlgendada inimese iseloomu ja potentsiaali, nii nagu need on olemas sünnikaardis. Muuseas, mina kasutan sünniaja kirjapanekuks 24 tunni süsteemi, et vältida segadust.

      Oluline on märkida, et mitte kõik sünnikaarti iseloomustavad näited ei ole võetud Celeste’i kaardilt. Aeg-ajalt olen kasutanud ka teisi näiteid tekstis astroloogiliste tähenduste illustreerimiseks. Iseäranis olen viimaste peatükkide illustreerimiseks kasutanud veel üht kaarti, kuigi selle kaardi kui terviku tõlgendust siin raamatus toodud ei ole. See kaart on koostatud mehele, keda ma nimetan Robiniks. Ka tema kaart on ära toodud raamatu alguses, leheküljel 10.

      Siin on üksikasjad Robini sünni kohta: 27. september 1983, 02.05, Suurbritannia, London.

      Lisaks on peatükkides esitatud ohtrasti tõlgendamise näiteid, et illustreerida erinevaid astroloogilisi kombinatsioone.

1. PLANEEDID

      Muidugi on astroloogid teadlikud, et kõik Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad tegelikult ümber Päikese, kusjuures Kuu tiirleb omakorda ümber Maa (Kuu tiirleb koos Maaga ümber Päikese). Nad teavad ka seda, et Päike ise ega ka Kuu pole planeedid: Päike on muidugi täht ning Kuu on Maa satelliit. Väljendamise lihtsustamiseks tunnevad astroloogid siiski ka Päikest ja Kuud kui planeete. Käesoleva peatüki lõpus on diagramm, millel on näha nii geotsentriline kui heliotsentriline vaatepunkt (vt lk 66).

      Astroloogias esindavad Päikesesüsteemi planeedid peamisi universaalseid energiaid või ajendeid, mida mõnikord nimetatakse arhetüüpideks. Et saaksid paremini tuttavaks erinevate astroloogiasümbolitega, olen näidanud iga alustala samm-sammult osalistes kaartides illustratsioonidel, millest saab järk-järgult kokku terviklik pilt. Ma soovitan edasi minnes ikka ja jälle kõrvutada neid osalise kaardi jooniseid Celeste’i täieliku näidiskaardiga ja leida sealt üles vastav osa. Järgnevale joonisele on paigutatud ainult planeetide sümbolid õigesse kohta samamoodi, nagu need asetsevad täielikul kaardil, ning märkide positsioonid on üles tähendatud ka kraadides ja minutites. (Kraadidest räägib järgmine peatükk.) Sa näed, et ainult planeetide sümbolite asetus on sama, mis samadel sümbolitel terviklikul kaardil.

      Celeste: ainult planeetide sümbolid.

      Nüüdisaegses astroloogias kasutatakse harilikult kümmet planeeti. Nendeks on Päike ja Kuu pluss Päikese ümber tiirlemise järjekorras Päikesest arvates – Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.4 Igal planeedil on oma põhitähendus, mis kehtib kõigile inimestele. Lisaks kasutavad paljud astroloogid veel üht taevakeha, mis ei ole tegelikult planeet, vaid planeedi ja asteroidi ristsugutis: Chiron. Alltoodud võtmefraasid on kirjutatud lahti 3. peatükis, mis räägib planeetidest.

      Need tähendused pandi läänes paika juba väga ammu, jälgides planeedi enda füüsilise keha välimust või liikumist. Uraan, Neptuunja Pluuto olid suhteliselt uued avastused ning neid ole võimalik palja silmaga näha, niisiis ei kuulunud need loomulikult teleskoobieelsete põlvkondade planeetideloendisse. Päikesest Saturnini – seitset silmaga nähtavat planeeti – nimetatakse praegu sageli traditsioonilisteks planeetideks, samas kui Uraanile, Neptuunile ja Pluutole viidatakse mõnikord endiselt kui nüüdisaegsetele planeetidele või siis lihtsalt välimistele planeetidele, et neid eristada.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Kaks olulisemat pööripäeva aastas, suvine ja talvine, leiavad aset vastavalt 21. juuni ja 21. detsembri paiku.

      2

      Vt viidet lk 356.

      3

      H. H. Gerth ja C. Wright Mills, „Max Weber: Essays in Sociology” (London, 1970), lk 155.

      4

      Kauge Pluuto nimetasid astronoomid 2006. aastal planeedist ümber kääbusplaneediks, kuigi kõik teadlased sellega ei nõustu. Suurem osa astroloogidest kasutab Pluutot endiselt võimsa astroloogilise sümbolina kaartidega töötamisel. Milline selle ametlik astronoomiline staatus ka ei oleks, teavad astroloogid, et selle astroloogiline mõju on väga oluline.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAgGBgcGBQgHBwcJCQgKDBQNDAsLDBkSEw8UHRofHh0aHBwgJC4nICIsIxwcKDcpLDAxNDQ0Hyc5PTgyPC4zNDL/2wBDAQkJCQwLDBgNDRgyIRwhMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjL/wAARCAK8AfcDASIAAhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQAAAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWmp6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEAAwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSExBhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElKU1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD3+isa88UaVZX8llJJPJNDt88QW0koh3dN5VSFz157c1qTXEVvFJJI4CxoZG7kKOpxQBLRVe0vbe+sra8t5A0NzGssTEY3KwyODz0NOuLqC1gmmnlVI4UMkhJ+6oGSaAJqKgtb22vbOC7t5leCdVeJ+m4EZFT0AFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRUF5fWmn27XF7dQ20K/ekmkCKPxPFAE9Fce/xI0SeRotFg1HXZQcEaZatIgPvIcIP++qb/afj3Uv+PPw/pmkxno+pXhmfH/XOIY/8foA7KiuO/4RjxTff8hTxvcxqesWl2cVuB9Gbe361T034e6LqNvI2rz6rqs0c

1

Kaks olulisemat pööripäeva aastas, suvine ja talvine, СКАЧАТЬ