Nõiaprotsessid Eestis. Aarne Ruben
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Nõiaprotsessid Eestis - Aarne Ruben страница 8

СКАЧАТЬ toodud müstilised loomad ei saa ju tõsi olla. Kohaliku vürsti Sforza surma ajal 8. märtsil 1466 oli Eustorgiuse kloostrisse kaevatud terve hulga naiste üle, kes olla imestamisväärt asju toime pannud. Kloostrivennad asusid asja välja selgitama ja Hieronymos Vicecomes (Girolamo de Visconti) sai hakkama järgmise uurimistööga:

      Asjad, mida tuleb tunnistada [nõiaorgia toimumise fakti] poolt olevateks:

      1) süüdistatavate endi ülestunnistused;

      2) süüdistatavatele tulevad meelde maitsmisrõõmud ja nad võtavad sabatipaika kaasa seda, mida nad on unes näinud;

      3) mõned inimesed ei näe üldse und;

      4) mõned ei neela hostiat [armulaualeiba] üldse alla, vaid kannavad selle jalgsi sabatikohale; mõnel on surnud lapsed;

      5) kohale jõutakse kas jalgsi või luudasid kasutades;

      6) mõnel on kodus kass, kelle üks jalg on ära lõigatud;

      7) kuna ka Magister Sententiarum [Petrus Lombardus], Püha Thomas ja Albertus Magnus nii arvavad, siis on nõidade translokatsioon tõsi;

      8) sarnase mängu juures ei ole sugugi võimatu, et ka deemonid ei suudaks asju kohalt kohale tõsta. Püha Martinit nähti samal ajal oma kodus Turonis [Tours] ja altarit teenimas Mediolanumis [Milano]. Püha Peetrus viibis üheaegselt konklaavis ja jalutas rahva seas tänaval 8.

      Asjad, mida tuleb tunnistada vastu olevateks:

      1) Decret 26 q. 5 Can. Episcopi 9 ;

      2) loos Pühast Germanusest on näha, et sellist rahvast on legendis küll, keda on nähtud kuskil mujal pidutsemas, kuna nad aga samal ajal rahulikult oma voodites magasid;

      3) naiste muutumine kassideks ei ole tõsi Augustinuse „Jumalariigist” 2.18 järgi 10 ;

      4) majast väljumine luua seljas ei ole üldse kindel, kuna inimkeha ei mahu läbi korstna;

      5) see ei ole võimalik, et inimene saab üheaegselt olla kahes kohas: oma voodis ja nõiasabatil;

      6) naised söövad loomade südameid, aga loomad elavad edasi – see on võimatu;

      7) raha, mida kurat naistele annab, osutub nõiutuks, niipea kui naised koju jõuavad – samuti liialdus;

      8) söömaajal süüakse kontideni ära kitsed ja härjad, kondid aga osutuvad imeviisil jälle elusaks. Teise väite järgi, mis Teoloogile [Aquino Thomasele] kuulub, pole see võimalik, sest „deemonid ei suuda surnuid ellu äratada” (85, 202–203).

      Läbi õhu lendajaid nimetati necromancer’iteks, nagu seda teadis ja kirjutas Institoris. Keskaja nõiasabatite kirjeldustes on kombeks mainida, et kui kurat ilmub tantsijate sekka suure kärnkonna, hobuse, hundi või mõne muu veidra loomana, siis osculum infame ehk häbisuudlus antakse talle saba alla. Esimest korda mainiti seesugust ühes 1459. aasta allikas (260, 207). Ilge koha suudlemisega püüab nõid näidata, et tal puuduvad kõik psühholoogilised tõkked ja ta usaldab Peremeest. Ainult sel juhul saavutab ta koha kuradi hierarhias ning võib teostada translokatsiooni, s.t saab omale luua istumise alla, et lennata läbi õhu. Liiklemisvahendeid ja muud kraami jagab alati Peremees ise.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Esimene number sulgudes viitab siin ja edaspidi teosele kirjandusnime-kirjas, teine number osutatud leheküljele.

      2

      Siin ja edaspidi on arhiiviviited lugemise hõlbustamiseks antud kolmik-numbritena. Esimene number tähendab fondi, teine number nimistu ja kolmas säiliku numbrit.

      3

      See võis olla eeterlikke õlisid sisaldav karukold (Lycopodium clavatum). Hermann Frischbieri andmetel puhastavad organismi hästi ka takjad (Kletten), harakputk (Kerbel) (71, 11), rahustava toimega on kahtlemata palderjan (Baldrian). Mõned nõidumises süüdistatud võisid nimme jagada inimestele teatud rohtusid, et neid inimesi kontrolli all hoida. Kui siis kellelgi hakkas halb ja mürgistus oli väga tugev, läks ta uuesti sama isiku juurde, kes leevendas ta kannatusi (vt nt EAA.915.1.14a, EAA.2.2.1255).

      4

      Ståra Oväsendet.

      5

      „Ronimuse pojad ei pea ühtegi hobust siin ilmas enam nõiduma ega ka väikseks peremeheks saama.”

      6

      Pärast valgustusaega, kui toimuvad juba pigem nõiaprotsesside imitatsioo-nid kui päris protsessid, suureneb süüdimõistetud naiste ülekaal taas.

      7

      www.elmar-lorey.de/Prozesse.htm

      8

      „Paavst Linuse tegudest”, II sajand: „Kui ta lõpuks Nero ajal oli oma võtme juures, öeldi vaimolend tema nahas ühes rahvaga väljas olevat.” (Aliquando etiam in conclavi cum Nerone esset, daemon in ejus specie foris populo loquebatur.) (172, 385–386).

      9

      Canon Episcopi – vanimad instruktsioonid nõidade kohtlemiseks, mis on koostatud mitme allika põhjal. Nendeks on väljavõtted Anquira kirikukogu otsustest (314. a), raamatutest, mille kirjutaja on Regino Prümist (906. a) ja Wormsi Burchardi dekreetidest (1008–1012). Nimetatud lõik Canon Episcopi’st viitab sellele, et kui rahvas peab kedagi naist maleficiaks, siis ei ole sellel usul alust enne, kui seda on kinnitanud ka teoloogid (vt 187, 348).

      10

      Viide Augustinuse teosele „Jumalariigist” on

СКАЧАТЬ


<p>8</p>

„Paavst Linuse tegudest”, II sajand: „Kui ta lõpuks Nero ajal oli oma võtme juures, öeldi vaimolend tema nahas ühes rahvaga väljas olevat.” (Aliquando etiam in conclavi cum Nerone esset, daemon in ejus specie foris populo loquebatur.) (172, 385–386).

<p>9</p>

Canon Episcopi – vanimad instruktsioonid nõidade kohtlemiseks, mis on koostatud mitme allika põhjal. Nendeks on väljavõtted Anquira kirikukogu otsustest (314. a), raamatutest, mille kirjutaja on Regino Prümist (906. a) ja Wormsi Burchardi dekreetidest (1008–1012). Nimetatud lõik Canon Episcopi’st viitab sellele, et kui rahvas peab kedagi naist maleficiaks, siis ei ole sellel usul alust enne, kui seda on kinnitanud ka teoloogid (vt 187, 348).

<p>10</p>

Viide Augustinuse teosele „Jumalariigist” on üllatav, kuna osutatud peatükk jutustab hoopiski Rooma vabariigi patuelust.