Köidikuist vabanenud hing. Teekond sinu olemuse sügavustesse. Michael A. Singer

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ sul üleüldse on, kellega sa kogu aeg koos oled ning kelle jutule jäägitu tähelepanu pühendad?

      Mis tunne sul oleks, kui keegi välisest maailmast hakkaks sinuga päriselt samamoodi rääkima nagu see hääl? Kuidas sa suhtuksid inimesse, kelle suust tuleks täpselt sama juttu, mis hääl sulle räägib? Ilmselt ütleksid sa sellisele inimesele päris kiiresti, et palun mine ära ja ära kunagi enam tagasi tule. Aga oma pidevalt rääkival sisemisel sõbral ei käsi sa kunagi ära minna. Ükskõik kui palju häda ta jutt tekitab, ikka sa kuulad. Peaaegu kõik, mis see hääl ütleb, saab sinu jäägitu tähelepanu. See hääl tõmbab su tähelepanu kõrvale ka kõige nauditavama tegevuse juurest, pannes sind kuulama mis iganes tal parasjagu öelda on. Kujutle, et oled pühendunud suhtes ja te hakkate abielluma. Sõidad parasjagu abielutseremooniale ja hääl ütleb:

      “Võibolla ta ikka ei ole õige inimene. Ma hakkan närviliseks muutuma. Mis ma peaks tegema?”

      Kui keegi teine seda kõike ütleks, siis sa lihtsalt ignoreeriks. Aga sulle tundub, et hääle jutule peaksid sa midagi vastama. Sa pead oma närvilist meelt veenma, et see ongi see õige inimene või muidu ei luba ta sul altari ette kõndida. See näitab, et sa austad oma neurootilist meelt väga palju. Sa tead, et kui sa teda ei kuula, siis näägutab ta kogu ülejäänud elu edasi:

      “Ma ju ütlesin sulle, et ära abiellu. Ma ju ütlesin, et ma pole kindel.”

      Asja vaieldamatu tuum on see, et kui mingil imekombel õnnestuks sellel häälel endale keha manifesteerida ja sa peaksid ta endaga igale poole kaasa võtma, siis ei saaks sa päevagi hakkama. Kui keegi küsiks, et milline su uus sõber on, siis sa ütleksid, et “Ta on üks tõsiselt hullumeelne inimene. Vaata raamatust neuroosi tähendust ja saad täpse ülevaate sellest, milline ta on.”

      Arvestades nüüd eelnevat ja olles oma sõbraga päeva koos veetnud, siis mis tõenäosusega sa talt nõu küsiksid? Olles näinud kui kiiresti see inimene oma meelt muudab, kui vastu ta iseendale räägib ja kui emotsionaalselt ülereageeriv ta tihti on – kas sa kunagi küsiks talt suhte- või finantsalast nõu? Nii hämmastav kui see ka ei tundu, siis just seda sa kogu aeg teed. Seesama tegelane võtab sinu sees taas oma esialgse koha sisse ja kukub sind jälle sinu elu igas aspektis õpetama. Oled sa kunagi vaevunud ta pädevust kontrollima? Kui mitu korda on see hääl totaalselt eksinud?

      “Ta ei hooli sinust enam. Sellepärast ta polegi helistanud. Ta lõpetab sinuga täna suhte ära. Mul kohe on selline tunne, et see juhtub. Ma lihtsalt tean seda. Parem, kui sa isegi telefonile ei vastaks, kui ta helistab.”

      Pärast kolmekümmet minutit selleteemalist hala helistab su tüdruksõber. Ta jääb hiljaks, kuna täna on teie ühe-aasta aastapäev ning ta teeb üllatusõhtusöögiks ettevalmistusi. Ilmselgelt on see sulle üllatus, sest sina ju unustasid aastapäeva täielikult ära. Ta ütleb, et just praegu sõidab ta sinu poole, et sind peale võtta. Oled väga erutatud ning sisemine hääl muudkui vatrab, kui suurepärane su tüdruksõber on. Aga kas sa mitte midagi ära ei unustanud? Kas unustasid ära, millist halba nõu su sisemine hääl sulle just andis ja milliseid kannatusi see sulle viimase poole tunni jooksul tekitas?

      Mis oleks siis, kui sellist kohutavat nõu oleks sulle andnud sinu poolt palgatud suhtenõustaja? Ta oleks seda olukorda ikka täiesti valesti mõistnud. Oleks sa oma suhtenõustajat kuulanud, polekski sa telefonile vastanud. Kas sa mitte ei vallandaks sellist suhtenõustajat otsekohe? Kuidas sa saaksidki teda uuesti usaldama hakata, nähes kui halba nõu ta anda võib? Aga plaanid sa oma sisemise toakaaslase vallandada? Kuna tema arusaam situatsioonist ja sellel põhinev nõuanne olid ju samuti täiesti valed. Ei, sisemist toakaaslast ei võta sa kunagi millegi eest vastutusele. Veelgi enam, sa kuulad ka järgmine kord jäägitult, kui toakaaslane sulle nõuandeid jagab. Kas see on ratsionaalne? Kui mitu korda on see hääl toimuvast või toimuma hakkavast valesti aru saanud? Võibolla peaksid hakkama tähele panema, kelle poole sa nõu saamiseks pöördud.

      Kui oled need enesevaatluse ja teadveloleku harjutused korralikult ära teinud, siis näed, et oled omadega hädas. Sa märkad, et terve elu on sul olnud ainult üks probleem ja sellele probleemile sa just praegu otsa vaatadki. See on põhimõtteliselt iga sinu probleemi allikas. Nüüd siis küsimus – kuidas sellest sisemisest paharetist lahti saada? Märkad kohe, et sul on lootust temast lahti saada alles siis, kui sa seda tõeliselt tahad. Kuni sa ei ole piisavalt kaua oma toakaaslast jälginud ning tõeliselt mõistnud, millisesse nõiaringi sa sattunud oled, puudub sul ka põhjus alustada tehnikatega, mis sul oma meelega hakkama saada aitavad. Alles siis, kui sa oled teinud otsuse end sisemisest melodraamast vabastada, oled sa õpetusteks ja tehnikateks valmis. Nüüd sul on, kus neid kasutada.

      Olgu sulle lohutuseks öeldud, et sa ei ole esimene inimene, kellel selline probleem on. Paljud inimesed enne sind on sama probleemiga silmitsi seisnud. Paljud on otsinud juhatust nendelt, kes juba on sellealastes teadmistes meistrid. Juhatust on saadud mitmetest õpetustest ja tehnikatest, mis on sellisteks puhkudeks loodud, näiteks joogast. Jooga ei seisne tegelikult keha tervendamises, kuigi ta teeb ka seda. Jooga seisneb teadmistes, mis aitavad su nõiaringist välja, teadmistes, mis aitavad sul vabaks saada. Kui sellisest vabadusest saab su elu eesmärk, leiad sa vaimsed praktikad, mis sind aidata saavad. Need praktikad on selleks, et sa saaksid ennast omaenda kütkeist vabastada. Lõpuks hakkad sa mõistma, et pead end oma psüühikast distantseerima. Saad seda teha, kui sead oma elu suunda hetkedel, kui näed selgelt ja ei lase oma laperdaval meelel end kursilt kõrvale kanda. Su tahe on tugevam kui su harjumus seda häält kuulata. Sa saad kõigega hakkama. Su tahe on kõigest üle.

      Kui sa tahad vabaneda, pead sa kõigepealt saama piisavalt teadlikuks, et mõista, millisesse nõiaringi oled sattunud. Ja siis pead sa pühenduma sisemisele tööle enda vabastamise heaks. Sa pead seda tegema, justkui su elu sõltuks sellest, sest et sõltubki. Sest et praegu ei kuulu su elu sulle, see kuulub su sisemisele toakaaslasele, su psüühikale. Sa pead oma elu tagasi võtma. Püsi kindlalt pealtnägija troonil ning vabasta end harjumusliku meele kammitsatest. See on sinu elu – võta see tagasi.

KES SA OLED?

      Ramana Maharshi (1879-1950), üks suurtest joogaõpetajatest, on öelnud, et sisemise vabaduse saavutamiseks, tuleb pidevalt ning tõsimeeli küsida “Kes ma olen?”. Ta õpetas, et see on tähtsam kui raamatute lugemine, mantrate õppimine või pühapaikade külastamine. Lihtsalt küsi: “Kes ma olen? Kes näeb, kui ma näen? Kes kuuleb, kui ma kuulen? Kes teab, et ma olen teadlik? Kes ma olen?”

      Uurime seda küsimust ühe mängu abil. Oletame, et mina ja sina vestleme. Lääne kultuuris on tavaline, et kui keegi su juurde tuleb ja küsib, et “Vabandust, kes teie olete?”, siis ei hurjuta sa teda sellise sügavamõttelise küsimuse esitamise eest. Sa hoopiski ütled talle oma nime, näiteks Sally Smith. Aga minu plaan on sind natuke mõtlema panna ja seega võtan ma tüki paberit ja kirjutan sinna tähed S-A-L-L-Y S-M-I-T-H, ja siis ma näitan seda sulle. Kas see ongi see, kes sa oled – tähtede kogum? Kas see ongi see, kes näeb, siis kui sina näed? Loomulikult mitte, ütled sina.

      “Olgu, sul on õigus, anna andeks. Ma ei ole Sally Smith. See on lihtsalt nimi, millega inimesed mind kutsuvad. See on silt. Tegelikkuses olen ma Frank Smithi abikaasa.”

      Kindlasti mitte, nii öelda on tänapäeval isegi poliitiliselt ebakorrektne. Kuidas saaksid sa olla Frank Smithi abikaasa? Kas sa tahad öelda, et enne kui sa Franki kohtasid, ei olnud sind olemas ja sind pole olemas pärast seda, kui Frank sureb või kui sa uuesti abiellud? Frank Smithi abikaasa ei saa olla see, kes sa oled. Jällegi, see on järjekordne silt, tulemus järjekordsest olukorrast või situatsioonist, milles sa osaline oled olnud. Aga, kes sa siis oled? Seekord vastad sa:

      “Olgu, ma olen nüüd püüdlikum. Mind kutsutakse Sally Smithiks. Ma sündisin 1965.a New Yorgis. Ma elasin Queensis koos oma vanemate Harry ja Mary Jones’iga kuni ma sain viieaastaseks. Siis kolisime me New Jerseysse ning ma läksin Newarki Algkooli. СКАЧАТЬ