ISBN 978-9985-9980-6-9. Peeter Volkonski

Чтение книги онлайн.

      Jaanipäev

      Istusin parajasti Harbiini hotelli kempsus Hiinas, käes Mircea Eliade “Mintuleasa tänavas”, kui äkki turgatas pähe, et täna on ju 23. juuni. (Kummalisel kombel on samal autoril ka romaan “Jaaniöö”, mis aga polnud tol ajal veel eesti keelde tõlgitud.)

      “Mart, kuule, täna on ju jaanilaupäev,” hüüdsin ma tuppa, kus Võru gaasianalüsaatorite tehase peainsener televiisorit vaatas. Näidati 1960. aastate USA filmi, milles tupeeritud blondiinid tegid väga naljakaid liigutusi, mis nende meelest pidi ilmselt olema kung fu. Nähtavasti taheti hiinlastele selliste filmidega demonstreerida, kui lollid ja saamatud on ameeriklased. Tõepoolest, mõtlesin ma kempsust väljudes, televisioon võib maailmast ikka väga väära pildi anda, kui seda vastavalt juhtida.

      Hakkasime Mardiga arutama, kuidas jaanipäeva Hiinas tähistada. Peaks ju lõket tegema – aga kus? Läksime hotelli administraatori juurde ja kurtsime oma muret, et vaadake, meie oleme pärit ühelt kaugelt maalt, mille nimi on hiina keeles Aishanija ja meil on niisugune komme, et me teeme lõket ja siis hüppame sellest üle, sest siis saame seesmiselt puhtaks, ja et kas teil siin kuskil hotelli lähedal oleks võimalik lõket teha. Kahjuks ei ole, vastas administraator, sest seaduse järgi on linna piirides lahtise tule tegemine keelatud. Aga ärge muretsege, lisas ta kähku meie pettunud nägusid nähes, küll me lahenduse leiame, sest kombeid tuleb ju täita. Teil on toas tuhatoos, jätkas administraator, võtke üks paberileht – kui teil ei ole, ma annan teile –, rebige see tükkideks, puistake tükid tuhatoosi ja pange põlema; kui teil tikku ei ole, ma annan teile. Ta vaatas meile võidukalt otsa, pilgus nii uhkus oma leidlikkuse üle kui ka siiras heameel kaugete külaliste aitamisest.

      Pean tunnistama, et me kumbki poleks ise niisuguse lahenduse peale tulnud. Meil lihtsalt puudub selline märgiline mõtlemine. Meie jaoks tähendab lõket ainult lõke ise. Hiinlasele on aga oluline lõkke märk ja see, et komme täidetud saaks. Hieroglüüfide mõistmiseks kasutatakse teist ajupiirkonda kui tähtede kokkulugemiseks. Tänasime administraatorit kogu südamest ja läksime tuppa tagasi.

      Tee peal meenus meile, et meid võõrustava firma kontor asub samas hotellis ja isegi meiega samal korrusel ning et ühe selle firma töötaja nimi on juhtumisi Jan. Astusime igaks juhuks kontorist läbi ja – ütle nüüd! – ainus inimene, kes seal istus, oli Jan. Seletasime talle ära, et Eestis on temanimeline päev, mida väga suurejooneliselt tähistatakse, ja kutsusime ta külla. Jan oli väga meelitatud, võttis kapist kaasa pudeli Hiina viina ja tuligi. Nii võiski 1990. aasta 23. juunil Harbiini kesklinna hotelli ühes toas näha järgmist pilti: põrandal on tuhatoos, milles põlevad väikese leegiga paberitükikesed, sellest hüppavad kordamööda üle Vanemuise näitleja, Võru gaasianalüsaatorite tehase peainsener ja hiinlane Jan, laual on pudel Hiina viina ja telekast tuleb vuti MM-i otseülekanne hiinakeelsete kommentaaridega. Mängisid Kolumbia ja Kamerun, lisaajal võitis Kamerun 2: 1.

      Järgmisel päeval toimus ühes väga suures ruumis ühe väga suure ovaalse laua taga kohtumine kohalike äritegelastega. Laual olid Hiina ja NSV Liidu riigilipp ja me kirjutasime alla paberile, et Eesti NSV on nõus müüma Hiina RV-le superfosfaati.

      Entomoloogi suvi