Ungari kirjandus mitteungarlasele. Ivar Sinimets
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Ungari kirjandus mitteungarlasele - Ivar Sinimets страница 5

Название: Ungari kirjandus mitteungarlasele

Автор: Ivar Sinimets

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Языкознание

Серия:

isbn: 9789949337262

isbn:

СКАЧАТЬ muinasluule

      1.2 keskaja kirjandus (XI–XV sajand)

      2. retoorilise ajastu kirjandus (määravaks on publik, keda kirjandus õpetab)

      2.1 renessanss ja manerism (XV sajandi viimased aastakümned – XVI sajand)

      2.2 barokk (XVII sajand)

      2.3 rokokoo (1740. aastad – 1770. aastad)

      2.4 valgustusaja kirjandus (1770. aastad – 1820. aastad)

      2.4.1 klassitsism (XX sajandi 30. aastatel saab rääkida ka neoklassitsismist)

      2.4.2 sentimentalism

      3. romantilise ajastu kirjandus (määravad on autor ja valdkond)

      3.1 romantism (alates 1820. aastatest)

      3.2 realism (esimene tulek 1870. aastatel, teine tulek 1930. aastatel, areng jätkub ka XXI sajandi algul nn maagilise realismi kujul)

      3.3 naturalism (XIX ja XX sajandi vahetus)

      3.4 sümbolism (1905–1911)

      3.5 impressionism (1880–1910)

      3.6 setsessionism (alates 1895. aastast)

      4. modernistlik kirjandus (määravad on tekst ja keel)

      4.1 avangardism (1910–1930)

      4.2 postmodernism (alates 1980. aastatest)

      Kirjanduslugude kahe tavakategooria – üldajaloolised faktid ja kirjanike elulood – asemel on rõhk püütud asetada tekstidele ja nendevahelistele seostele. Retseptsiooni vaatlemisel on olulisemaks peetud XX ja XXI sajandi vahetuse tendentse ja, nagu juba mainitud, mitteungarlasest, antud juhul eestikeelset, lugejat.

      MUINASLUULE

      Ungari muinasluule kohta on teada ainult selle tüübid: töölaul, rituaalsed laulud (itkud ja šamaaniloitsud) ja müütilised kangelaslaulud („A magyar irodalom története I”. 1964: 21–24). László Zoltán Kelecsényi on lisanud naaberrahvaste analoogiale toetudes ka rakendusliku iseloomuga ohvrilaulud, pulmalaulud ja võidulaulud, kuid jätab need siiski käsitlemata (Kelecsényi 2001: 14).

      Töölaulu(munkadal) esinemisest jutustab Püha Gellérti legend XI sajandi algusest.

      Gellért oli koos oma kaaslase Waltheriga (Valteriga) teel kuninga õukonda ja jäi talupojamajja ööbima. Keskööpaiku kuulsid nad veskikivide müra, mis neile varem tundmata oli olnud. Gellért imestanud: mis see küll olla võib? Siis hakkas käsikiviga jahvatanud naine laulma. Imestades pöördunud piiskop oma kaaslase poole: „Kas sa kuuled, Walther, kuidas kõlab ungarlaste sümfoonia?” Ja mõlemad olla naernud.

      Itk (sirató). Tunnistust selle žanri eksisteerimisele arvatakse leiduvat ungari muusikatraditsioonides. Itkule on iseloomulik mõtterütm, sarnased reaalgused, parlando-meloodia.

      Šamaaniloitse (sámánének) mainitakse 1061. aasta paganlike mässude kajastamisel kroonikates. Iseloomulik on improvisatsiooni suur osakaal, hüüatused haj, hej, hej arvatakse pärinevat just loitsudest.

      Kangelaslaulude (hősének) puhul on tegemist müütiliste eepiliste lugudega üleloomulikest jõududest, rahva esiisadest. Kangelaslaulu õitseaeg kestis kuni XII sajandi lõpuni. Eristada võib järgmisi alaliike:

      1. Totemistlikud päritolumuistendid;

      Álmos. Aastal 819 abiellus Ügyek Emesega. Kui Emese last ootas, nägi ta unes müütilist lindu turulit, kes ta viljastas. Emesele näis, et tema üsast kasvavad kuulsad kuningad, kes ei valitse aga oma maad. Unenäo järgi pandi lapsele nimeks Álmos, ‘unenägu’. Álmosist kasvas ilus, tõmmu, mustasilmne, lahke, tark ja julge mees. Ta võttis naise ja talle sündis poeg Árpád.

      Sküütia oli ülerahvastatud, seepärast läksid seitse vürsti otsima endale uusi maid. Nad valisid välja Pannoonia, sest see oli Attila kunagine maa, ka Álmos pärines sellest soost. Oma juhiks valisid nad Álmosi ja vandusid truudust nii temale kui ta lastele:

      – nii kaua kui elame meie ja meie lapsed, on juhiks Álmos, kellele me järgneme;

      – mida ühiselt muretsetakse, sellest saavad osa kõik;

      – need, kes Álmosi valisid, ei jää kunagi välja valitsusnõukogust;

      – kui keegi truudust murrab, selle veri saagu valatud;

      – seda, kes murrab verevannet, tabagu igavene needus.

      Võlupõder. Kord olid Nimródi pojad Hunor ja Magyar jahil ja sattusid Meotiszi soodesse (Meotisz oli Pärsia naabermaa). Emast põtra jahtides leidsid nad paiga, mis sobis elamiseks, ja kolisid koos loomadega sinna. Elanud seal viis aastat, läksid Magyar ja Hunor kuuendal aastal jahile ja sattusid nägema tantsivaid naisi. Alaanide pealiku Dula tütardest said nende naised. Kõik hunnid ja ungarlased pärinevad nendest naistest.

      2. Maahõivega seotud muistendid;

      Valge hobune. Árpád oli kuulnud Pannoonia rikkusest. Asja saadeti uurima Kusid, kes nägi, et Pannoonia on meeldiv paik hea mulla, toreda jõe ja ilusa rohuga. Ta läks kohaliku vürsti Svatopluki juurde. Viimane arvas, et ungarlased on talupojad, kes hariksid ta maid.

      Kusid täitis lähkri veega, võttis kaasa rohtu ja mulda. Ta viis need koju ja näitas ungarlastele. Nüüd saadeti Kusid Svatopluki juurde valge hobuse, kuldse sadula ja kuldsete päitsetega. Kusid palus kingituse eest maad, rohtu ja vett. Svatopluk andiski sellise lubaduse.

      Pärast seda tulid Árpád ja teised Pannooniasse juba kui maaomanikud. Svatoplukile teatati, et kuna ta on maa, rohu ja vee maha müünud, siis tuleks tal sealt kaduda. Svatopluk käskis tappa hobuse, visata päitsed põllule ja kuldse sadula Doonausse. Selle peale teatas saadik, et kõik saab nagunii ungarlastele: hobuse söövad koerad, maaharijad leiavad päitsed ja kalamehed sadula.

      Svatopluk palus naabritelt abi ja tuli suure väega ungarlastele kallale. Lahingu võitsid siiski ungarlased, kes kihutasid Svatopluki Doonau äärde. Hirmunult hüppas Svatopluk vette ja uppus.

      3. Muistendid konkreetsetest kangelastest.

      Leheli sarv. Konrád I ajal tungisid ungarlased Saksamaale. Lahingus Augsburgi ääres suruti ungarlased jõe äärde, osa neist tapeti, osa võeti vangi. Vangi võeti ka Lehel ja Bulcsu. Konrád küsis, miks on ungarlased nii halastamatud. Vastus oli, et nad on jumalate nooled. Konrád käskis meestel ise endale surm valida. Lehel palus tuua veel oma sarve, et ta saaks seda enne surma puhuda. Puhumise asemel lõi ta aga sarvega Konrádi laubale, nii et Konrád suri. Lehel ütles: „Sa lähed mu ees ja sinust saab manalas minu teener!”

      Botond saab jagu kreeka vägilasest. Ungarlased jõudsid Bulgaariasse ja piirasid sisse Konstantinoopoli. Kreeklased saatsid oma vägilase võitlema kahe ungarlasega. Tingimuseks oli, et kui ta neist jagu ei saa, siis hakkab Kreeka keiser ungarlastele makse maksma.

      Hiiglase vastu astus välja Botond, kõige väiksem СКАЧАТЬ