Tellis. Ernst Miil

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Midagi… ma palun vabandust, tõesti. Ma olen magamata ja nii… Aga mulle lihtsalt… see sinu Ameerika… anna andeks, aga see ei ole sul siin Ameerika…

      ERIK: Mul on tõsine mure sinu pärast.

      RIHO: Mul on sinu pärast tõsine mure. Ma just rääkisin sulle.

      ERIK: Minu pärast ei ole vaja muretseda. Ma saan hakkama.

      RIHO: Minu pärast pole ka vaja muretseda.

      Vaikus.

      ERIK: Miks sa mind Gringoks ei kutsu?

      RIHO: Miks ma peaksin sind Gringoks kutsuma?

      ERIK: Sa ei taha mu sõber olla?

      Vaikus.

      ERIK: Hästi, ole reipam. Eetris tahetakse reipust. Vaimukust. Ära improviseeri nii palju. Ütle lihtsalt kella.

      RIHO: Pole probleemi, seda ma suudan. Ja kui natuke huumorit on ka lubatud.

      ERIK: Ole selle huumoriga ettevaatlik, inimesed saavad sellest erinevalt aru. Mina näiteks, ma pole kunagi su naljadest aru saanud. Hea küll, lõpeta nüüd oma toit… sul jahtub supp ära.

      RIHO: Ega ma vabatahtlikult sinna eetrisse ei roni, lihtsalt inimesed jäid haigeks… ja…

      ERIK: Tead, üks asi veel… tss… tasa-tasa… ma soovitan, kui sul on depressioon, siis võta alustuseks antidepressanti, seda… siin…

      RIHO: Ma võtan praegu niikuinii… Ilma selleta ei saaks siin… teha…

      ERIK: Aa… sa võtad juba, väga hea… ma hakkasin ise Ameerikas võtma, et mitte päris ära võõranduda… hästi… head isu.

      RIHO: Aitäh.

      Pöördub uuesti mõlema mehe poole korraga.

      ERIK: Teil kurgupastilli ei ole?

      AKSEL: Ei ole. Otsas.

      ERIK: Selge. Peaasi, säilitage reipus. Eriti eetris.

      AKSEL: Eks me katsume. Proovime rõõmustada.

      ERIK: Kui kellaaeg on täpne, siis raadiokuulaja annab teile kõik vead andeks.

      AKSEL: Eks tunneli lõpus on alati valgus.

      VIII STSEEN

      Sammud koridoris.

      VIRJE: Tere.

      RIHO: Tere.

      VIRJE: Kuhu sa lähed?

      RIHO: Koju lähen.

      VIRJE: Oota, kuule. Mõtleme natuke.

      RIHO: Ma ei jaksa midagi mõelda enam.

      VIRJE: Las ma lähen ise koju. Sinu asemel.

      RIHO: Minu koju?

      VIRJE: Ei, mitte sinu, vaid enda. Ma tean, et see on palju palutud… aga saad sa mind täna asendada?

      RIHO: Ei saa.

      VIRJE: Ma väga palun sind. Ma hakkan täitsa haigeks jääma.

      RIHO: Ma hakkan ka haigeks jääma.

      VIRJE: Ei hakka.

      RIHO: Hakkan küll. Ma juba olen haige.

      VIRJE: Ei ole. Mul on valus neelata. Hing on kinni. Kõrge palavik. Nii haige sa küll ei ole…

      RIHO: Mul on… Viirus.

      VIRJE: Mul on ka viirus… Palun asenda mind.

      RIHO: Palun palu kedagi teist. Ma olen hommikust saadik üleval.

      VIRJE: Nojah, siis lähedki pärast koju ja otse voodisse, magama. Mul ei ole kedagi teist paluda. Sa ju tead seda.

      RIHO: Tean küll… muidugi… Mida ma teen sinuga? Mida ma teen sinuga?

      VIRJE: Asendad mind. Minu asemel oled õhtul eetris sina. Näe, võta üks paratsetamool ka… Ma tean, et see ei ole viisakas, aga mul on tõesti paha olla.

      RIHO: Olgu, ma asendan sind.

      VIRJE (naerab): Aitäh sulle. Järgmine kord asendan mina sind. Sa mu kullakallis eetrilõvi. Minu kangelane. Ma ei tea, kuidas sind tänada.

      RIHO: Ära hakka siin tänama. Väga palun sind. Ma ei suuda praegu seda… vastu võtta. Sul on viirus ka pealegi.

      VIRJE: Mulle pidi üks stuudiokülaline ka tulema.

      RIHO: Kes?

      VIRJE: Oli üks… inimene lihtsalt… tahab midagi seal reklaamida… Kõik on juba toimetuses kokku lepitud, ma ütlesin, et sa asendad. Ütled kella ja kõik.

      Reibas kõll.

      IX STSEEN

      Sügav ohe.

      RIHO: Kell on pool kümme… stuudiotelefon on teil teada… ja võtame liinile esimese helistaja… Tere õhtust…

      MEESHÄÄL: Tere. Kell on kümme.

      RIHO: Kuidas kümme?

      MEESHÄÄL: Kümme kümme.

      RIHO: Kus ta kümme on, kell on pool kümme.

      MEESHÄÄL: Teil on kell vale.

      RIHO: Ei saa olla. Kell seisab või? Seisabki.

      MEESHÄÄL: Kell on kümme.

      RIHO: Suur tänu.

      MEESHÄÄL: Pole tänu väärt. Kümme läbi kümme minutit. Pange õigeks.

      RIHO: Selge. Aitäh helistamast. Ilmselt on siis patareid… (koputab kella) Ei saa täpselt aru, kas ta… on täitsa katki või lihtsalt patareid… (koputab kella). Seisab jah. Seisabki.

      Ohkab jälle sügavalt.

      RIHO: Nonii. Võtame uue kõne. Tere.

      HELISTAJA: Tere. Ma kuulsin poole kõrvaga eelmist kõnet. Aga täpselt ei saanud aru. Olin teises toas. Et mis see kell oli?

      RIHO: Kell oli vale.

      HELISTAJA: Jah, aga kui palju ta oli siis?

      RIHO: Ta on mingi kümne paiku… kümme läbi natuke…

      HELISTAJA: Nii palju?

      RIHO: Jah.

      HELISTAJA: Kuidas ta nii palju on?

      RIHO: Ma ei tea.

      HELISTAJA: Ma jään hiljaks.

      RIHO: Kuhu kohta?

      HELISTAJA: СКАЧАТЬ