Säärane mulk. Lydia Koidula

Чтение книги онлайн.

      Aadu. No mis ma ütlen! Aga Märt on ka rikas poiss ja tark ja mis ütelda mees! (Iseeneses) Tänu Jumalale, et see nüüd otsas on. (Suure häälega) Head päeva siis! (Õue.)

      Anne (temaga välja minnes). Teist teile! Ja oma lapsele ma jagan ära kõige viimse hinge takka: pada ja pann, kala ja katel, kõik tema oma! (Õue järele.)

      11. etendus

      Peeter (ukselt tagasi tulles). Enn (nagu ülemal, ronib tagasi).

      Peeter. Ma viskaksin ta pilpaga uksest välja kõige tema rikkuse ja tarkusega! Ei tea, mis minul tema tarkust tarvis läheb? Mulk ta on, ja mulgid on petjad kõik! Aga mis ma teen nende naistega? Nagu hullud tema järele, ja va Ann veel ise – selle vastu ei mõju minu väeti nõu! Seda see tarkus kõik toob, et nüüd lapsed isa enese vastu võimust võtavad! Kes mind käskis oma Maie kooli panna? See on ka jälle mõni mulgist väljaarvatud aru, et nüüd naised peavad lugema ja kirjutama õppima ja kes teab mis kõik – puhas naiste rikk, muud ühti! Ja oma Juku ma võtan küünlapäevaks koolist lahti – kui Ann laseb, – muidu rikuvad selle mul ka käest. See sõna jääb peale. Ma ei ütleks veel midagi, – aga – Oh, et ma nii rumal olin seda Aluste talu käest ära andma nende kätte! Seda ma ei anna elades neile andeks! Nüüd istuvad mulgid minu vanas kotuses, ja mina näeksin, et nad Siberimaal oleksid: nüüd anna veel oma laps ühele mulgile! Kui ma ometi Ennu kätte saaksin, see teaks ehk nõu. (Üle ukse) Jüts, ae!