Miks me tahame, et te oleksite rikkad. Donald Trump

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Indias.

      • Indias leiutati meie numbrisüsteem. Albert Einstein ütles: „Me võlgeneme palju indialastele, kes õpetasid meile, kuidas arvutada, ilma milleta poleks tehtud ühtegi väärtuslikku teaduslikku avastust.”

      • Algebra ja trigonomeetria said alguse Indias.

      • 9. sajandil e.m.a, ammu enne Euroopa matemaatikuid, arvutas matemaatik Baudhāyana üsna täpselt välja π väärtuse ja tõestas teoreemi, mida nüüd tuntakse Pythagorase teoreemi nime all.

      • India on suurim riik maailmas, kus riigikeeleks on inglise keel.

      Ma tahan öelda seda, et Indiat tasub kindlasti jälgida ja sellest midagi teada. Pealegi on 38 protsenti USA arstidest india päritolu, nagu ka 12 protsenti teadlastest. Nemad kujutavad endast ühte kõige jõukamat etnilist rühma USAs ja ka globaalselt. Haridusele pannakse suurt rõhku ning paljud indialased juhivad suuri USA ja rahvusvahelisi korporatsioone.

      India on taas muutunud arvestatavaks majanduslikuks jõuks ja on meie tähelepanu ära teeninud mitte ainult reisisihi või ajaloolise paigana. India on oluline meie tulevikule, ja globaalselt teadliku kodanikuna peame me kulutama aega selle põneva ja dünaamilise maa tundmaõppimisele.

      See tähendab kindlasti, et maailmas, täpsemalt Hiinas ja Indias, on väga elujõulist konkurentsi. Mis on hea – ma olen alati uskunud, et konkurents aitab enesega rahulolust vabaneda, ja ruttu. Mark Twain ütles: „Ärge seletage, et maailm on teile elatise võlgu. Maailm ei võlgne teile midagi. See oli enne teid siin.”

      See võib käia paljude asjade kohta. Mõtleme selle üle veidi järele. Kuidas te saate seda informatsiooni enda heaks ära kasutada? Rikkad märkavad võimalusi, vaesed aga peidavad pea liiva alla ja teesklevad, et seda ei juhtu.

      Kas te märkate võimalusi, mis võivad nendest majanduslikest muutustest tekkida?

      4. PEATÜKK

      KUIDAS RIKKAKS SAADA

       Roberti vaatenurk

      Lahendage probleeme

      Kõigil on rahaprobleeme. Kui tahate rikastuda, siis lahendage probleeme. Probleemi kindlakstegemine loob võimaluse leida lahendus.

      Igal põlvkonnal on oma rahaprobleemid. Minu vanemate põlvkonnal olid nendeks väljakutseteks suur majanduskriis ja Teine maailmasõda. Nende lahendus probleemile oli käia koolis, hankida turvaline töökoht koos hüvitistega, minna 65-aastaselt pensionile ja mängida ülejäänud elu golfi. Paljudel Teise maailmasõja põlvkonna esindajatel olid määratud väljamaksetega pensioniplaan, säästud, sotsiaal- ja ravikindlustus. Paljude minu vanemate põlvkonna esindajate jaoks oli hea haridus ja hea töökoht piisav rahaliseks toimetulekuks.

      Minu, beebibuumi põlvkonna ees on teistsugused rahaprobleemid. Tänapäeval ei piisa heast ülikooliharidusest ega heast töökohast. Veel hullem, töökohti eksporditakse välismaale. Tänapäeval on üha vähematel firmadel määratud väljamaksetega pensioniplaanid. Kuna need plaanid on nii kallid, hakkavad firmad, kus need on, neid plaane muutma või lõpetama lihtsalt selleks, et raha kokku hoida. Firmad ei taha töötajatele elu lõpuni maksta.

      1974. aastal lõpetasid paljud firmad globaalsete turgude muutumise tõttu määratud väljamaksetega (defined benefit, DB) pensioniplaanide pakkumise ja hakkas pakkuma määratud sissemaksetega (defined contribution, DC) pensioniplaane, mis said hiljem USAs tuntuks kui 401(k), IRA ja Keoghi plaanid. Minu põlvkonna probleem on selles, et DB plaan on tõeline pensioniplaan ja DC plaan ei ole. Tegelikult ei pidanudki 401(k) plaani kunagi pensioniplaan olema. Teistes riikides on sama probleem, DB ja DC plaane lihtsalt nimetatakse teisiti.

      Kõigil on rahaprobleeme.

      Kui tahate rikastuda, siis lahendage probleeme. Probleemi kindlakstegemine loob võimaluse leida lahendus.

– Robert T. Kiyosaki

      Väga lihtsustatult tehakse määratud väljamaksega plaani puhul teile makseid kuni surmani. Määratud sissemaksetega plaani puhul makstakse niikaua, kuni teie pensionikontol raha on. Teiste sõnadega, DB plaani puhul ei saa teoorias raha otsa, kuna DC plaani korral võib raha otsa saada. Võib-olla sellepärast avastaski ajaleht USA Today, et suurim hirm tänapäeva Ameerikas on see, et pensionile jäädes saab raha otsa. Paljud meist juba teavad, et 80 % beebibuumi põlvkonna esindajatest pole piisavalt raha kõrvale pandud.

      Beebibuumi põlvkonnale järgnevatel generatsioonidel, mida sageli nimetatakse põlvkond X ja põlvkond Y, tuleb hakata rinda pistma teistsuguste finantsprobleemidega. Kui beebibuumi põlvkond ei tee head tööd ega aja korda segadust, mille nende vanemad endast maha jätsid, siis on põlvkondadel X ja Y veel suurem segadus, millega on vaja toime tulla. Need põlvkonnad ei pea mitte ainult tegelema oma finantsprobleemide ja meie riigi võlgadega (suurim võlg maailma ajaloos), nad pärivad ka oma vanemate ja võib-olla isegi vanavanemate finantsprobleemid, kuna meie kõigi oodatav eluiga pikeneb. Elades kauem, võime oodata, et pikendame oma tööaega, minnes hiljem pensionile, aga mis siis, kui me elame kauem, aga ei suuda enam töötada?

      Selle probleemi kasv, mis nüüd ulatub triljonitesse dollaritesse, on heidutav. Selle lihtsalt edasi järgmise põlvkonna kaela lükkamine teeb probleemi suuremaks ja keerukamaks. Mida suuremaks ja keerukamaks finantsprobleemid muutuvad, seda kõrgemat rahanduslikku IQ-d läheb tarvis nendega tegelemiseks. Meil on vaja kogu olemasolevat ajupotentsiaali, et seda probleemi lahendada.

      Kõige hullem selgub, korrates ajakirja Time kaaneloo pealkirja 2005. aasta 31. oktoobrist:

„Suur pensionirööv

      Miljoneid ameeriklasi, kes arvavad, et saavad pensionihüvitisi, ootab EBAMEELDIV ÜLLATUS.

      Kuidas korporatsioonid Kongressi abiga inimeste taskuid tühjendavad.”

      Finantshariduse andmise puudumine meie koolides lubab südametunnistuseta tegelastel, isegi valitud ametiisikutel mõlemast parteist pahaaimamatute inimeste käest väga lihtsalt ja seaduslikult röövida. Nii et probleem muutub rängemaks.

      Rääkige sellest

      Meie Donaldiga loodame, et eksime, kuid me usume siiralt, et Ameerika on hädas … ja kui Ameerika on hädas, siis on hädas ka kogu maailm.

      Üks suurimaid probleeme tänapäeva maailmas on naftahindade tõus. Nafta on maailmamajanduse veri. Kui nafta hind liiga kõrgele tõuseb ja peagi naftale paremat alternatiivi ei leita, siis hakkab maailmamajandus surema. Nagu Donald mulle ükspäev ütles: „Kui bensiin maksab tanklas viis dollarit gallon, siis ei mõjuta see sind ja mind eriti. Aga kui teenid kümme dollarit tunnis, siis võtab viis dollarit galloni eest teie pere laualt toitu.” Edasi ütles ta: „Nafta mõjutab kogu meie majandust ja probleem on selles, et meil hakkab see otsa saama. Hinnad ainult tõusevad. Meil sinuga pole häda midagi, aga miljonid inimesed saavad seetõttu kannatada.”

      Kui nafta hind tõuseb kõrgemale kui sada dollarit barreli eest, siis kannatab majandus – aga teie ei pea kannatama. Te võite probleemile nüüd vastu astuda ja olla osa lahendusest.

      Kui ma räägin inimestega mõnest eelseisvast rahanduslikust väljakutsest, saan erinevaid vastuseid. Tavaline reaktsioon on: „Ärge mulle sellest rääkige.” Teised vastused on: „Me peame positiivselt mõtlema. Kogu see negatiivsus on halb,” või „Küll jumal selle probleemi lahendab.”

      Need on madala rahandusliku IQ-ga inimeste vastused. Selle asemel, et probleemile otse vastu astuda ja küsida: СКАЧАТЬ