Sinine on sinu taevas. Mihkel Raud
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Sinine on sinu taevas - Mihkel Raud страница 12
Название: Sinine on sinu taevas
Автор: Mihkel Raud
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789949389865
isbn:
“Mis sa arvad, kas issile võiks see särk meeldida?” pöördus rohelisest nahast ridiküli ja punaste säärsaabastega naine väikese prillidega poisi poole. Too kehitas tüdinult õlgu. Kõige vähem soovis ta praegu Stockmanni kaubamaja meesteriiete osakonnas viibida. Sellest hullem sai olla ainult vastutus, mida ema talle nüüd erinevaid särke teiste omasuguste seast välja rebides ja nende kohta moekauge lapse arvamust küsides pähe üritas määrida.
“Ma ei tea. Kas me võime palun ära minna? Mul on igav,” ulgus poiss vastuseks ja haigutas nii valjult a-tähte venitades, et kümmekond meetrit eemal meeste allahinnatud trussikute kastis tuhniv tohutu kasukaga mammi teda etteheitvalt vaatama jäi.
“Kannata nüüd, Johnny,” manitses ema. Poisi tulevikule mõeldes olid vanemad talle jätkusuutliku eesnime pannud. Juba õige varsti läheb ta Londonisse õppima, teeb seal magistrikraadi, leiab endale tasuva töö, ilusa ameeriklannast naise ja pilvitu elu. Elmari või Lembituna oleks see palju keerulisem.
“Me ostame issile jõuludeks särgi, käime veel alt toiduosakonnast läbi ja alles siis läheme ära,” tuletas punaste säärsaabastega naine Johnnyle meelde, et veel kaheksa aastat, see tähendab tema täisealiseks saamiseni, otsustavad poisi minemiste ja tulemiste üle teised. “Ma arvan, et see särk istub issi selga nagu … Noh, aita mind nüüd, Johnny,” jäi naine õige võrdluse leidmisel hätta.
“Hane selga vesi?” püüdis tujutu klutt ema närvi ajada. Tegelikult oli Johnnyl õigus. Nende peres näis ainult ema huvitavat, milliste riietega tema lähedased väljas käivad. Tööpäeviti istus issi arvuti ees ning väljus oma kabinetist ainult siis, kui emme värskelt valminud pasta carbonara serveerimisest valju häälega ülejäänud maja informeeris. Puhkepäeviti mängis issi sõpradega golfi, ja kui oli talv nagu praegu, mängis ta bridži. Mõlemal juhul polnud issit kodus. Ja ühelgi juhul ei läinud talle korda, kas särk, mille ta hommikul selga ajas, oli triibuline või ruuduline, triigitud või kortsus, puhas või must. Mis oli kuuldavasti isegi omamoodi hea, sest sai tähendada vaid seda, et “vähemalt pole tal armukest”, nagu emme kord nähvanud oli.
Naine lõi vihaselt käega, haaras poisil varrukast ja vedas ta koos elevandiluu värvi triiksärgiga kassa juurde. American Expressi kuldkaarti tagasi rahakotti toppides ühinesid rohelisest nahast ridiküliga naine ja tema vinguv poeg inimvooga, mis ühelt tarbetu kraamiga täidetud korruselt teisele kulgedes Stockmanni majandusnäitajate eest hoolitses. Kuldkaart oli siin ehk ühel sajast, võib-olla isegi saja viiekümnest. Jõulude eel eksis Stockmanni ka rahvast, kes muul ajal oma ostud keldripoodides tegi. Aga seal ei olnud imeliselt sätendavaid kuuski. Keldripoodides ei olnud üüratu punase mantli ning koheva võltshabemega rahvateatri näitlejat, kes enne äri avamist kättenäidatud kohtades lastele karamellkomme jagas. Tähekujuliste elektriküünaldega tehiskuuske iga osakonna enneolematult soodsate pakkumiste keskel tahtsid näha ka need lapsed, keda Johnny siiani ainult Hesburgeris oli kohanud. Nende laste suud jäid imestusest ammuli, kui jõuluvanaks maskeerunud sell neile krõbisevasse paberisse keeratud kompveki ulatas. Johnny meelest oli see nõme.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.