Mõtetes elatud elu. Helve Undo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ vaatama sõitnud. Miks sa telefoni sisse ei pannud?»

      «Ma ei suutnud. Ma ei tahtnud kellegagi rääkida. Ma tahtsin üksi olla.»

      «Kas nüüd on sinuga kõik korras?» Tütre hääl oli endiselt ärev. «Või tulen ma ikka sinu juurde? Homseks saaksin laevapiletid ja töö juurest vaba päeva.»

      «Ära tule, ei ole vaja. Ma saan hakkama. Kõige raskem aeg on nüüd möödas,» tõrjus Maret tütre tulekuplaani.

      «Ära enam küll telefoni niimoodi välja jäta. Ma pidin siin hulluks minema. Töö ka mul selline. Siis see sinu vaikimine ka veel.»

      «Ära enam muretse. Minuga on kõik hästi,» rahustas Maret tütart.

      «Nagu kivi langes südamelt!» ohkas tütar kuuldavalt. «Hoia siis telefon sees ja lülita mobiil ka sisse. Helistan sulle homme jälle. Tšauuu!»

      «Tšau!» ütles Maret ja pani toru hargile.

      Tütre helistamine mõjus talle hästi. Side maailmaga oli jälle loodud. Tal hakkas isegi häbi enda käitumise pärast. Oma suures ahastuses oli ta tütre sootuks unustanud. Tema pärast pidi tütar täiesti põhjuseta muretsema. Maret lubas endale, et rohkem ta Pillele sellist muret ei valmista. Ta läks koridori, võttis kotist mobiili ja tippis koodi sisse.

      Kell oli juba üksteist saamas, aga Maretil ei olnud veel und. Laual vedeles kaardipakk. Ta istus diivanile ja hakkas kaarte segama. Ta viskas kaarte ükshaaval lauale. Heitis neile pilgu ja korjas siis paki uuesti kokku.

      Tuul õues oli vaiksemaks jäänud. Üksikud oksad kriipisid veel akent. Raadiost tuli vaikne muusika.

      «Homme hakkan koristama,» lubas Maret endale ja läks vannituppa hambaid pesema. Tagasi tulles heitis ta pilgu kellale. Kell oli juba kaksteist saanud. Ta lülitas raadio välja ja heitis sängi.

      Hommik leidis ta juba helgemas meeleolus. Temas oli tekkinud tahtmine tegutseda.

      Ta tõusis üles, pani raadio mängima. Siis läks ta kööki ja lülitas sisse kohvimasina. Hommikukohv joodud, hakkas ta kraamima. Ta korjas igal pool vedelevad riided kokku, viskas ära närbunud männioksad vaasist ning tõmbas tolmuimejaga toad üle. Kui kõik korda sai, tundis Maret end juba üsna hästi. Ta otsustas välja kõndima minna. Tema plaani nurjas telefoni helin.

      Maret ja kaardid

      TA EI SUUTNUD OTSUSTADA, KAS TÕSTA TORU hargilt või ei. Tütar see olla ei saanud. Tütar helistas tavaliselt õhtul ja mobiilile.

      «Kindlasti on see üks nendest kõnedest…» mõtles Maret. Telefon helises ikka veel, tuli otsustada ja ta tõstis toru hargilt.

      «Tere,» kostis torust ebalev hääl.

      «Tere, tere!» vastas Maret.

      «Kas ma olen õigel numbril? Kas teie tegelete ennustamisega?»

      «Olete küll õigel numbril. Ma tõesti tegelesin sellega, aga nüüd tahaks ma lõpetada,» ütles Maret.

      «Kas te siis enam ei ennusta?» Hääl telefonis oli õnnetu.

      Maret vaikis veidi aega ja uuris siis: «Kust kohast te mu numbri saite? Kas te varem olete mulle helistanud?»

      «Ei, mina ise ei ole, aga minu töökaaslane soovitas teid. Tema oli väga rahul teie ennustustega. Ütles, et väga palju asju oli täppi läinud.»

      «Ja nüüd tahate, et ma teile ka tõtt räägiks?» ütles Maret mõtlikult, rohkem nagu endale kui helistajale.

      «Jah, seda ma tahaks,» kostis helistaja. Maret viivitas veel veidi vastamisega. Siis võttis ta laualt kaardid: «Kas te soovite lühemat või pikemat ettekuulutust?»

      «Ma ei teagi,» oli helistaja kahevahel. Maret ootas veidi, vastust aga ei tulnud. «Tahate te mind ikka kuulata?» Maret oli valmis juba toru hargile panema.

      «Võtaks siis praegu lühema jutu,» tegi helistaja otsuse.

      «Kui lühema, siis lühema.» Maret vajutas telefonil alla selle nupu, mis lasi rääkida nii, et ei peaks kogu aeg toru käes hoidma, ja hakkas kaarte segama. «Kirjeldage end palun. Olete te tumedat verd või heledat, vana või noor?» uuris ta enne, kui kaarte välja laduma hakkas.

      Naine hakkas end kirjeldama.

      «Aitab, aitab. Rohkem ei ole vaja,» katkestas Maret tema jutu, «edasi räägin mina.»

      «Lähiajal ootavad teid ees elumuutused,» alustas ta juttu. Noor naine toru teises otsas hingas kuuldavalt. Tundus, et ta oli tõsiselt närvis.

      «Ma näen siin mingit kaotust ja heledapäise poisiga on oodata segadusi,» jätkas Maret juttu. «Kõik see on ajutine. Teie ümber on palju noort rahvast. Nende hulgas on ka välismaalasi. Üks välismaa poiss on teist huvitatud, kuid teile ta ei meeldi ja asi jääb katki.»

      «Mulle tõesti see poiss ei meeldi ja ma ei saa aru, miks ta mind rahule ei jäta. Ma olen talle vähemalt tuhat korda seda öelnud,» kostis torust Mareti jutu vahele.

      «Nüüd siis lõpuks saate tast lahti, vähemalt kaardid nii näitavad,» jätkas Maret juttu. «Oi, oi, ma näen siin üht salaaustajat, kes heietab teie suhtes lootusi.»

      «Salaaustaja!» kostis toru teisest otsast üllatunud hääl. Maret ei lasknud end sellest segada ja rääkis edasi: «Teil on olnud juba kaua aega ühe poisiga suhe. See suhe on olnud keeruline teie mõlema jaoks. Kord olete koos ja siis on tulnud suhtesse jälle pinged.»

      «Meil on praegugi pinged. Poiss võttis jälle aja maha. Sellepärast ma helistasingi.»

      «Ah, poiss läkski minema ja see ei ole tal esimene kord lahkuda, nagu ma teie jutust aru saan?» uuris Maret. «Ja alati tuleb ta tagasi?» Maret jäi vastust ootama.

      «Siiamaani on ikka tulnud,» tunnistas naine toru teises otsas.

      «Ma näen kaartide pealt, et ka seekord tuleb ta tagasi, ja kingitust näen ka.»

      Seda kuuldes läks helistaja elevile. «Kas on see suur kingitus?» uuris ta põnevusega.

      «Ei ole suur kingitus, pigem üllatus,» kahandas Maret tublisti helistaja ootusi.

      «Ja kellelt see kingitus tuleb?» tundis helistaja huvi.

      «Kaardid näitavad, et ühelt vanemalt meesterahvalt.»

      «Mul ei ole ühtegi tuttavat vanemat meesterahvast,» kostis torust segaduses hääl.

      «Kaardid näitavad, et on. Ja kingitus on ka. Oodake, ma segan nüüd kaardid veel korra läbi ja vaatame, mis nad siis pajatavad.» Maret segas kaardid uuesti läbi ja viskas lauale viis kaarti.

      «Näe, see salaaustaja tuli uuesti välja,» ütles ta reipalt. «Ta on arg ega julge läheneda, aga teie käike ja toimetusi ta jälgib.»

      «Mina küll ei tea, et keegi mind jälgiks.» Hääl torus oli muutunud mõtlikuks.

      «See ongi ju salaaustaja, kellel on teie vastu tunded. Ma ju ütlesin, et ta on veidi arg ega julge oma tundeid välja näidata,» jätkas Maret.

      «Kas ma tulevikus saan teada, СКАЧАТЬ