Detektiiv Luuker Leebesurm 3: Nägudeta Jumalad. Derek Landy

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kahe tunni pärast avanesid uksed ja sisse astus hallipäine mees. Tema kortsulises ja tõsises näos kilasid jäised silmad. Kui mees märkas põrandal istuvat Valküüriat, jäi ta seisma.

      „Sa tõused püsti, kui näed mind sisenemas,” nähvas ta ja suutis vaevu oma häälest hoida lõrinat.

      Valküüria oligi parajasti end püsti ajamas, kuid hoidis jalgele tõustes suu kinni. See kohtumine oli liiga oluline, et seda mõne lolluse pärast nurjata.

      „Tänan, et nõustusite meiega kohtuma,” ütles Leebesurm. „Mõistame, et teil on väga palju tegemist.”

      „Kui oleks minu teha, ei lubaks ma teil enam hetkegi oma ajast raisata,” ütles Thurid Gild. „Ent hr Õnnis jätkab teie eest kostmist. Olete siin ainult seepärast, et ma austan Vanemat.”

      „Ja selle positiivse noodiga…” alustas Leebesurm, kuid Gild raputas pead.

      „Ei ühtegi teie nalja, hr Leebesurm. Öelge tuleku põhjus ja jätke sarkastilised märkused kõrvale.”

      Leebesurm kallutas pea veidi viltu. „Hea küll. Kui valmistusime kuus kuud tagasi alistama parun Vengeust, vallandasite meid lahkarvamuse tõttu. Samal päeval lõime lahingus nii Vengeust kui ka Grotesksust ja nende poolt kujutatav oht sai tõrjutud. Ometi eirati meie rolli selles operatsioonis.”

      „Ootate autasu? Pean tunnistama, et oleksin pettunud, kui ma juba teist nii vähe ei arvaks. Ma poleks uskunud, et teiesugust huvitab raha. Või tahate äkki medalit?”

      „Asi pole autasus.”

      „Milles see siis on?”

      „Viimase kuu jooksul on mõrvatud neli Teleportijat ja teil pole endiselt süüdlasest aimugi. Te teate, et peaksime sellega tegelema.”

      „Kardan, et ei saa eraisikutega käigusolevat juurdlust arutada. Kinnitan teile, et detektiiv Ristil on asjad kenasti kontrolli all.”

      „Remus Rist on teisejärguline detektiiv.”

      „Vastupidi. Mul pole kahtlustki, et Rist on selle töö jaoks parim. Ma tunnen ja usaldan teda.”

      „Ja kui paljud peavad veel surema, enne kui oma viga tunnistate.”

      Gildi silmad ahenesid. „Te ikka ei suuda teistmoodi, ega ju? Tulete siia oma endist töökohta tagasi manguma ja isegi nüüd ei suuda te oma jultumust vaos hoida. Ilmselgelt olete viimasest külaskäigust saadik õppinud vaid ühte – kuidas selle plika suud sulgeda.”

      „Mine põrgu,” nähvas Valküüria.

      „Ja isegi selles kukud sa läbi,” ohkas Thurid Gild.

      Valküürias tormles viha ja tema palgele tõusis puna. Õhetavat nägu nähes lubas Gild väikse ennasttäis naeratuse.

      „See on ajaraisk,” ütles Leebesurm. „Te ei plaaninud isegi kaaluda meie tagasivõtmist, eks ole?”

      „Muidugi mitte. Ütlete, et vallandasin teid lahkarvamuse tõttu. Kui lihtsalt see kõlab. Kui süütult. Kui ohutult. On alles ülimalt galantne viis öelda, et kutsusite mind reeturiks.”

      „Vengeuse heaks nuhkis Pelgupaigas spioon, Thurid, ja meie teame, et see olid sina.”

      „Niimoodi sa siis veedadki oma pensionipõlve, mis? Kolud välja muinasjutte, et täita auke selles, mida sa nimetad eluks? Ütle mulle, Luuker – kui me juba üksteist sinatame –, oled sa avastanud, mis on sinu tegelik elu mõte? Tapsid juba mehe, kes su pere maha nottis, nii et kättemaks see olla ei saa. Sa juba said selle. Mis see siis on, mis sa arvad? Lunastus kõigi nende jubedate asjade eest, mida oled korda saatnud. Äkki tulid selleks, et ravida kõiki neid haavu, mida oled põhjustanud. Või soovid tagasi tuua kõiki neid, kelle tapsid. Mis on sinu eesmärk, Luuker?”

      Enne, kui Leebesurm jõudis vastata, viipas Thurid Gild Valküüria poole.

      „Kas sa õpetad seda tüdrukut? Koolitad teda omasuguseks? On see tõesti põhjus, miks sa hommikul end tegudele ajad? Aga võib-olla peitub siin üks küsimus, mida sa pole ehk endalt küsinud: tahad sa tõesti, et temast saaks sinusugune? Tahad, et ta elaks nagu sina – soojuse ja läheduseta, ilma armastuseta?

      Kui arvad, et ma olen reetur, pead pidama mind koletiseks, eks? Külmavereliseks koletiseks. Ometi on mul naine, keda ma jumaldan, ja lapsed, kelle pärast ma muretsen. Mul on tööl suur vastutus, mis koormab mu õlgu igal hetkel, igal päeval. Nii et kui külmaverelisel koletisel nagu minul on kõik see, ja sul pole midagi sellist, milline oled siis sina?”

      Nad lahkusid Pelgupaigast, möödusid vaikides Phil Lynotti vahakujust ja kõndisid autoni. Valküüriale ei meeldinud, kui Leebesurm vaikis. See tähendas tavaliselt halba.

      Nende auto juures seisis mees pruuni kräsupea ja mitmepäevase habemetüükaga. Valküüria kortsutas kulmu ja püüdis meenutada, kas mees oli seal ka hetk varem.

      „Leebesurm,” ütles mees. „Arvasingi, et leian su siit.”

      Leebesurm noogutas talle. „Emmett Pistrik – pole ammu näinud. Luba tutvustada Valküüria Kaini. Valküüria, Pistrik on ka Teleportija.”

      Pistrik oli lisaks ka mees, kes ilmselgelt viisakustega ei tegelenud. „Kes selle taga on? Kes tapab Teleportijaid?”

      „Me ei tea.”

      „Noh, miks te siis ei tea?” nähvas ta. „Kas sa pole mitte see suur detektiiv? Kas nad ei räägi mitte nii?”

      „Ma ei tööta Pelgupaiga heaks,” vastas Leebesurm. „Mul pole ametlikku luba.”

      „Ja kellel on? Sest ma ütlen sulle kohe praegu, mina selle idioodist Risti juurde ei lähe. Ma ei usalda oma elu sellise hoolde. Kuule, me ei pruugi teineteisele meeldida. Me pole iial üksteise seltskonda nautinud, aga ma vajan sinu abi või olen järgmine neist.”

      Leebesurm osutas seina poole ja nad kõndisid kolmekesi sinnapoole. Sel moel said nad vestelda ilma, et neid nähtaks.

      „On sul õrna aimugi, kes võiks olla mõrvade taga?” küsis Leebesurm.

      Pistrik katsus silmanähtavalt rahuneda. „Ei. Üritan alatasa mõelda, mida keegi võidaks, kui meid kõiki maha lööb. Ma pole midagi leidnud. Mul pole isegi suvalisi paranoilisi vandenõuteooriaid, millele toetuda.”

      „Oled sa märganud, et keegi vaatab või jälitab sind?”

      „Ei, ja ma olen tõesti otsinud. Leebesurm, olen surmväsinud. Telepordin iga mõne tunni järel mujale. Ma pole päevade kaupa maganud.”

      „Me saame sind kaitsta.”

      Pistrik naeris kibedalt. „Ära solvu, aga ei saa. Kui sina saad mind kaitsta, jõuab ka tapja minuni. Mul on omapäi parem võimalus, aga ma ei saa igavesti põgeneda.” Ta kõhkles. „Ma kuulsin Cameronist.”

      „Jah.”

      „Ta oli hea mees. Meist parim.”

      „On üks võimalus tapja lagedale meelitamiseks.”

      „Las ma arvan. Sa tahad, et oleksin söödaks? Tahad, et istuksin СКАЧАТЬ