Alutaguse metsades. Jüri Parijõgi
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Alutaguse metsades - Jüri Parijõgi страница 6
Название: Alutaguse metsades
Автор: Jüri Parijõgi
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Литература 20 века
isbn: 9789949943296
isbn:
Tõesti, see on tükike hoopis võõrast maailma kainete eestlaste keskel, kes kõike võtavad eeskätt mõistusega. Või ehk on siin tegemist sajandite pikkuse usu mõjuga ja kasvatusega? Missuguseks oleks kujunenud meie rahva usuline meelsus, kui oleksime katoliiklasiks jäänud või seitsesada aastat õigeusklikud olnud? Mulle näib, et meie muinasuskki pole nii fanaatiliselt imet uskuv olnud.
Nunn jätab mu sinnapaika ja läheb tagasi oma askelduste juurde.
Jään üksi püha allika juurde ja arutan, kui kaua see koloonia siin veel võib kesta, kui asjaolud ikka nii edasi arenevad, nagu nad siiamaani on arenenud. Kas on sel asutisel ümbruskonna usulise meelsuse muutmise suhtes mõju olnud? Venestamise baasiks pidi see paik siin saama, nii kavatses Eestimaa kuberner Šahhovskoi, kelle algatusel ja juhtimisel siia see nunnaklooster asutati. Energiline venestaja suutis siia suure asunduse luua ja selle mõju laiendada mujalegi. Nii tekkisid abikloostrid või osakonnad Jõhvis ja Tallinnas. Võimumees laskis enese sinna mattagi, kuna ta abikaasa pärast mehe surma kloostrisse elama asus. Enne maailmasõda ulatus nunnade arv kahesajani, praegu loetakse neid kaugelt alla saja. Suuremalt jaolt on nad vanad tudikesed. Kuidas nunnade juurdekasvuga praegu on, seda ei julgenud ma oma saatjalt küsida. Eesti ajal võõrandati suur osa kloostri maid, kuna klooster registreeriti ümber Pühtitsa kristlikuks naistööliste ühinguks. Peaks siia tulema kord uinumispäeval, mil pühakuju ristikäiguga Vasknarvast siia jõuab, siis näeks, missuguse ulatuse ja laadi võtab nüüd kloostripüha, mida rahvajuttude järgi omal ajal õige suurejooneliselt olevat peetud. Vana vürst Šahhovskoi ei näinud oma elutöö – väikerahvuste venestamise kokkuvarisemist ega samade rahvaste uut elu vanadel varemeil.
Kaldun arvama, et mõne aja pärast käesolevale paigale ainult muuseumi tähendus veel jääb – rudiment sellest võimust, mis meid kord haarata ja lämmatada tahtis. Ja imelik kokkusattumine – siin vene võimu baasil leiame ka tsaariväe viimaste riismete ühishauad. Taudide käes kodunev Loodearmee interneeriti pärast Vabadussõda siia ümbrusse. Siin nad põdesid kloostri ruumides ja kirikuski, siia on neid maetud sadasid. Mäenõlvakule püstitatud mälestussammas loendab pika rea vana võimu viimaste kaitsejate nimesid. Elu on neist üle läinud, nad on ajaloo ratta alla jäänud. Vene võimu tugipunktist ja lähtekohast on saanud sellesama võimu viimaste kaitsejate surnuaed.
IISAKU KAUDU RANNAPUNGERJALE
Sõidan jälle maanteel. Mehaaniliselt tallavad jalad rattavänti, peaaegu hääletult kannab mind mu sõiduk maanteeäärsel jalgrajal. Vaade suundub meetrit kümme-viisteist ette teerajale, aegajalt heidad pilgu vasemale või paremale ja jälle pöördub vaade ette. On õige, et jalgrattal sõites ümbrust palju ei näe, ainult riivad kuidagi kõrvalt pilkudega. Peamiselt on see ikka mõnikümmend meetrit halli teelinti, mis rattal sõites alati silmade ees seisab, kõik muu libiseb nähtamatult mööda. Võid küll alati peatuda, kui midagi vaatamisväärset on, ütlevad rattamehed, kuid kogemused näitavad, et neid peatusi tuleb vähe. Elutempo on nii kiireks läinud, et matkamine peamiselt liikumises seisab. Mis on reisimine autodel kihutamine, muud midagi. Maastik jookseb mööda rohelise või halli kangana, kus kõik üksikasjad kaovad ning kokku sulavad ja maastiku siluetid kindlaid piirjooni ei saagi võtta.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.