Raamatukaupmehe pihtimused. Shaun Bythell

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Mõned pehmes köites teosed olid üllatavalt kõrge hinnaga, aga niimoodi on asjad läinud internetikaubanduse algusaegadest peale – raamatu müügihinda on varasemast raskem määrata.

      Õhtupoole pidasin kliendiga maha tohutu vaidluse selle üle, kas Maigret oli väljamõeldud Prantsuse detektiiv (mina) või Belgia sürrealistlik maalikunstnik (tema); pärast seda helistasin naisele Ayris, kelle raamatuid ma pidin homme vaatama minema, et kohtumine edasi lükata. Tema häälest kostis hiiglaslik kergendus – ilmselgelt olid tal raamatud läbi vaatamata ja sorteerimata selle põhjal, mida ta tahab endale jätta ja millest lahti saada.

      Kassa: 65.49 naela

      3 klienti

      NELJAPÄEV, 8. JAANUAR

      Veebitellimusi: 3

      Raamatuid leitud: 2

      Veel üks päikesepaisteline päev. Kaks sellist järjest tundub tänavust talveilma arvestades nagu omamoodi rekord. Üks tänastest tellimustest oli raamat „Minorities in the Arab World“⁴, mis läheb ühele Liibanoni preestrile.

      Ema saabus õhtupoole ja rääkis umbes pool tundi The Open Booki uksekoputist, mida katab valge hallituskiht. Miks see oluline on või miks ma seda tema arvates teadma pean, tekitab minus hämmeldust. Ta kadus viieks minutiks ja naasis seejärel koos Taiwani naise Aliciaga, kes nädal aega The Open Booki juhib. Leppisime kokku, et läheme pärast tööd pubisse õlut jooma. Nagu välja tuleb, ei ole Alicia tema õige nimi; ta valis selle põhjusel, et nii on Euroopas viibides lihtsam hakkama saada. Tal on käsil õpingud Hispaanias ja ta otsustas, et Wigtown pakub oodatud vaheldust Hispaania soojusele ja heale toidule.

      Kassa: 42 naela

      3 klienti

      REEDE, 9. JAANUAR

      Veebitellimusi: 5

      Raamatuid leitud: 5

      Jälle paduvihm. Nicky saabus stiilselt hilinedes nagu alati. Isegi tema must suusakombinesoon ei suutnud vihmavett tõrjuda – ust vastu tuult ja vihma kinni surudes sarnanes ta vihasele hülgele. Nicky on ainuke, kes on järele jäänud poe personalist, mis omal ajal koosnes kahest täiskoormusega ja ühest osaajaga töötajast. Ta on hea sõber, kuigi meie arvamused paljude asjade puhul lähevad täielikult lahku. Ta on Jehoova tunnistaja. Mina ei ole usklik. Tema on hilistes neljakümnendates, tal on kaks täiskasvanud poega ja ta on lõpmata naljakas. Ta on ka poele pühendunud ja tohutult võimekas. Mind peab Nicky takistuseks äri edule ja ignoreerib pidevalt mu juhiseid, ajades asju selle asemel nii, nagu kuuluks pood talle endale.

      Kell pool kümme lülitan suures toas sisse elektriradiaatori ja viin Petra kõhutantsutunni jaoks sinna maki. Lubasin tal kasutada suurt tuba poe peal, kus vanadaamid teisipäeviti oma kunstiringi peavad. Üllataval kombel ilmus kohale kaks inimest. Kui ülakorrusel algas rütmiline trampimine, viisin posti postkontorisse (siinsamas üle tee), kus leti taga seisis William, kelle olemus klapib üpris täpselt tänase ilmaga. Ta tervitas mind samamoodi nagu kõiki teisi, täielikult ignoreerides ja mõmisedes, kui väga ta jälestab Wigtowni ja peaaegu kõike selle juures.

      Poole üheteistkümne paiku olid Petra ja tema tantsijad täies hoos. Isabel (kes korra nädalas hoolitseb poe rahaasjade eest) tuli raamatupidamist tegema, ja niipea kui ta kuulis trampimist, jättis ta oma tegemised katki, näides hirmunud. Kui seletasin, et tegemist on tantsutunni, mitte orgiaga, tundis ta silmnähtavat kergendust. Ta pakkus, et viib minu eest sularaha kassast panka, sest olin panka pääsemata kolm nädalat üksinda poes olnud.

      Kogu selle vihma tõttu tilgub vesi läbi katkise poeakna nüüd järelejätmatult vaateaknal olevale jõuluteemalisele väljapanekule (mida parimal juhul võiks pidada võrdlemisi trööstituks), mis näeb nüüd välja nagu morn ja niiske talvine lilleseade.

      Saabus kolm linnukütti. Üks neist märkas suurt raamitud viktoriaanlikku graafilist lehte „Kalapüük Connemaras“, mille hinnaks oli 40 naela ja lausus: „Ma ei taha olla nipsakas, aga mis on teie parim hind selle eest?“, ja ma vastasin, et ta võib pildi saada 35 naelaga. Ta ostis selle ära koos kolme Robin Ade’i signeeritud pildiga, mille olin ostnud Marylt, oma antiigikaupmehest sõbralt. Keegi polnud kahjuks näidanud üles huvi temalt ostetud mägratopise vastu, välja arvatud lapsed, kes olid sellest võlutud.

      Õhtul läksin pubisse koos Alicia (Taiwan), Gina (Uus-Meremaa), Elouise’i (Austraalia) ja Petraga (Austria). Olin ainus šotlane meie lauas. Nad kõik töötavad siin erinevates pubides ja kohvikutes.

      Kassa: 132.99 naela

      5 klienti

      LAUPÄEV, 10. JAANUAR

      Veebitellimusi: 4

      Raamatuid leitud: 3

      Külm hall päev. Nicky ilmus kell 9.08, süüdistades oma hilinemises ilma. Sadu algas uuesti kell kümme ja poeaknal seisvatesse ämbritesse tilkuva vee heli alustas oma tavapärast sümfooniat.

      Halukorvi täites kuulsin tiigis krooksuvat konna – esimest pärast sügist.

      Teel postkontorisse nägin Wigtowni budisti Ericut oranžis hõlstis – teretulnud värvilaik läbinisti hallis päevas. Ma ei tea, millal ta siia kolis, aga Wigtown on ta omaks võtnud selle armastusväärse ükskõiksusega, mida näitab üles igaühe vastu, kuitahes kohatuna ta väikeses Šoti linnakeses ka ei tundu.

      Nicky korraldas terve päeva ümber asju, mis ei vajanud ümber korraldamist.

      Pärastlõunal võtsin vaateakendelt maha jõulukaunistused. Vasakpoolne aken oli endiselt täis pisikesi loigukesi.

      Täna tahvlil:

      Väldi seltskondlikku suhtlemist: kanna alati kaasas raamatut.

      Täna oli väga vähe kliente ja enamik neist lahkus enne lõunat. Kell kaks saabus üks perekond ja mul oli suur lootus, et vähemalt keegi neist ostab midagi, aga kümme minutit hiljem lahkusid nad tühjade kätega. Selle hetke ja sulgemise vahel rohkem kliente ei tulnud.

      Kassa: 34.49 naela

      4 klienti

      ESMASPÄEV, 12. JAANUAR

      Veebitellimusi: 10

      Raamatuid leitud: 10

      Hall külm päev, aga sajuta.

      Meeldival kombel leidsin sel hommikul üles kõik tellimused. Üks neist oli saksakeelne „Mein Kampf“, avaldatud veel Hitleri eluajal. Sellesse oli kirjutatud pühendus ja raamatu vahel oli postkaart – saksa keele oskuse täieliku puudumise tõttu pole mul aimugi, mis seal kirjas oli. Siiski müüsin selle 90 naela eest kliendile Saksamaal.

      Kella kümneks oli kliente viis ja kõik ostsid raamatuid. Üks neist ostis kolm tätoveeritud pagana Sandy tehtud jalutuskeppi. Sandy kuulub poe käputäie püsiklientide sekka. Ta elab Stranraeri lähedal ja väidab, et on kõige tätoveeritum mees Šotimaal. Ta on ka innukas (ja andekas) jalutuskepimeister. Meil on temaga bartertehingute süsteem, kus tema annab mulle raamatute vastu jalutuskeppe СКАЧАТЬ