Leia maailma parimad aktsiad. Marcus Hernhag

Чтение книги онлайн.

      Paljudel üle maailma kuulsatel meisterinvestoritel on üks ühine nimetaja. Enamik, kuid mitte kõik, on teeninud palju raha just väärtusaktsiatele panustades. Hästi töötavad küll paljud erinevad investeerimisstrateegiad, aga kui uurida kõige õnnestunumaid, siis on väärtusaktsiate strateegia neist tavalisim.

      Lisaks minule on oma raamatus „Världens 99 bästa investerare“ („99 maailma parimat investorit“) samale järeldusele jõudnud ka Magnus Angenlfelt. Mingisugust väärtusstrateegiat kasutas 52 protsenti tema uuritud investoritest, aga sõltuvalt erinevate strateegiate piiridest ja kattuvusest tundub mulle, et see protsent on suuremgi.

      Põhimõtteliselt võtab väärtusaktsiate strateegia kõige parema osa dividendistrateegiast ja pigem börsihinnale kui dividendidele keskenduvatest strateegiatest. Lihtsalt öeldes tuleb leida aktsiad, mille väärtus börsil jääb kõvasti alla nende tegelikule väärtusele. Mida suurem erinevus, seda parem, sest siis on suurem ka niinimetatud turvavaru. Ingliskeelsetes raamatutes ja artiklites on tihti teemaks suur margin of safety. See näitab, mida aktsia tegelikult väärt peaks olema.

      Väärtusaktsiate väärtuse hindamise risk on muidugi suhteliselt madal. See tähendab, et paljude kasvuaktsiatega võrreldes ei ole nõuded nii kõrged. Teisisõnu vähendad väärtusaktsiatele panustades investeeringuriski. Börsi languse ajal võivad näiteks firma stabiilne rahavoog ja aktsionäridele makstud suured dividendid kukkumist tasasemaks muuta.

      Samaks jääb ka riskiga korrigeeritud tulusus. Tõenäoliselt on kõige suurem risk seotud kõige põnevamate valdkondade kuumimate aktsiatega. Vana väsinud väärtusaktsia, mis sobib investoritele, kes ei taha ise õiget börsitrendi otsida, vaid jätavad selle töö aja hooleks, on igal juhul parem kui üles spekuleeritud hinnarakett.

      Tänu väärtusaktsiate strateegiale töötab kapital suurema tõenäosusega meie kasuks ning me ise ei pea kapitaliga töötamiseks aega kulutama. Erinevalt lühikese perspektiiviga müügist, nagu näiteks trading, või kui ostad tehnoloogiasektori kasvuaktsiaid, kus on suurem oht, et eeldused muutuvad.

      Puhtalt teoreetilisest aspektist võid kasvuettevõtetest odavaid aktsiaid leida ja neid väärtusaktsiateks liigitada, aga see definitsioon on pigem ebatavaline. Väärtusaktsiad on tihti hoopis suhteliselt suurtel ja turvalistel firmadel, millel on tugevad kaubamärgid ja tooted, mis peavad vastu igasugustele oludele. Aga nagu öeldud, võib väärtusaktsiaid leida ka väikeste ja keskmiste ettevõtete hulgas ja pikas vaates õnnestub sealt tihtipeale enam teenida, kuigi väiksemad firmad võivad olla suurtest ka tundlikumad.

      Väärtusinvestorit eristab kasvuinvestorist laias laastus see, et väärtusinvestor otsib firmasid ja aktsiaid, millel on just hetkel ette näidata suhteliselt suur edu ja näitajad. Kasvuinvestorid võivad leppida ka firmadega, mis on pigem hiljuti asutatud, neid hinnatakse kõrgemalt, kui vaid tulevik piisavalt lubav välja näeb. Üldiselt nõuavad kasvuaktsiad väärtusaktsiatest enam üldisi teadmisi ja ennustusvõimet.