Akadeemia. 4 2021

Чтение книги онлайн.

      Joonistused lk 587, 661, 686, 688, 720:

      KRISTINA VIIN (1985) on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptorina 2010. aastal, õppinud Eesti Kunstiakadeemias 2011. aastal, töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana Luunja Keskkoolis, avaldanud luulekogusid ja illustreerinud raamatuid. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna bakalaureuseõppe 2020. aastal ning on seal praegu magistriõppe üliõpilane.

      E. S.-I AJALUGU, RUKKIIVA ELUKÄIGU KUJUL

      25 aastase alguse mälestuse piduks luuletanud H. Rosenthal, S-i asutaja

      Rahvusarhiiv, EAA.1767.1.93, l. 88–92. Avaldamiseks vahendanud Indrek Elling; luuletuse kirjaviis muutmata.

      Kui põllul, pärast suve kuuma,

      Jo vili jõudnud valmida,

      Siis võetaks’ jälle salvest tuuma, Ja hakatakse külvama,

      Kust rohket saaki põllumehed Ka tulevikus loodavad,

      Mis täita saab neil aidad, rehed, Kui kasvamist nad ootavad. —

      Nii, — pärast esimest ka laulupidu,

      Kus avalikuks tõusis rahva vaim,

      Kus nähtavale virgus kena idu,

      Ja hiljem üleskasvis tugev taim, —

      ai Eesti üliõpilaste seas

      Ka soov ja mõte pea tegevaks,

      Et pidu ka veel tulevases eas,

      Jääks mälestuses ikka elavaks,

      Kui õpetatud Eestirahva pojad

      End ühendama kokku tõttaksid,

      Ja südamed, kes nooruses jo sojad,

      Ka rahva elust osa võtaksid. —

      Küll oli veike esiotsa sugu,

      Kes selle tarvis ennast ühendas.

      Sääl seletati Kalev’poja lugu,

      Ning lõbus jutt veel aega lühendas.

      Kuid seemnetera mulla süles

      Ei hinga kaua katte all,

      Vaid tõuseb valgusele üles,

      Ja kasvab suureks tuhinal.

      Kõik põllud roheliseks lä’evad,

      Ja rukkioras haljendab.

      Kui põllumehed seda näevad,

      Neil süda põues hõisatab. —

      Niisama meie külv ka ülestärkas,

      Ja ajas kaunist’ haljendavat kõrt.

      Sest igapidi elu uueks ärkas,

      Ja hakkas ilmuma ka mitmevõrt.

      Me kogu Tarvastu ja Helme sõitis,

      Ning kallist isamaast sääl pajatas;

      Ta keele uurimiseks mehi võitis,

      Ja “Kirjameeste Seltsi” rajatas.

      Ka “Aleksandri kooli” asjus jõuti

      Kõik takistused heita kõrvale;

      Et asutuseks rahaohvrid nõuti,

      Sai säätud korjanduse komitee. —

      Nii saivad meie rahva ettevõtted

      Me ühiskonna kätte jautud;

      Sääl saivad ärakaalutud kõik mõtted,

      Ja kindel lootus väljalautud.

      Kuid talv jo hakkab tormi tooma,

      Maapinda katab lumi, jää.

      Kas ikaldust ei saa ta looma?

      Kas lootus tühjaks siis ei lä’e?

      Talv pitka kannatust küll nõuab,

      Ei kahtle siiski põllumees;

      Kui СКАЧАТЬ