Edasi. Talv 2021. Edasi

Чтение книги онлайн.

      TEATER

      Teatris tasub jätkuvalt käia. Eks see ole natuke eksklusiivsem ka nüüd. Ehk isegi pidulikum? Lisaks tekitab reisimise tunnet ja annab võimaluse hetkekski aduda, et teised inimesed peale su oma lähikontaktsete on ka maailmas tegelikult jätkuvalt olemas. Ja teatriskäik aitab muidugi teatritel ellu jääda. Kindlasti tasuks sel kuul ära vaadata Renate Keerdi “Ült” Eesti Noorsooteatris ja jätkuvalt Juhan Ulfsaki “Pigem ei” Von Krahlis. Mõle-mas on mõnusalt absurdi, mis aitab ülidramaatilisele argielule natuke helgema pilguga vaadata ja mitte mõelda numbritest. Draamateatrisse Kertu Moppeli “Mefistot” ei ole veel vaatama jõudnud, aga soovitan juba etteruttavalt nii endale kui ka teistele.

      FILM

      Minu jaoks võrdlemisi hiljutine avas-tus on MUBI ehk väärtfilmiplatvorm, mis võib tuua filmifestivali igapäeva-selt sinu koju. Maailmafilmi aardeid igale temperamenditüübile. Kuutasu on samas suurusjärgus kui Netflixil, aga pea pärast iga filmi vaatamist on olnud tunne, et olen ka oma elu tar-vis mõtteainest juurde saanud. Ja see

      aga mida üks väga hea maitsega sõber samuti julgelt soovitas.

      KULTUURI-

      TERAAPIA

      Komplimentide vahendamine. Kui kuulete, et keegi ütleb sõbra või tut-tava kohta hästi, hoolitsege, et see hea sõna võimalusel ka lõppadressaadi endani jõuaks. Eestlased ei kipu ju väga otse komplimente tegema ega oska neid eriti ka vastu võtta, peab valima sobivat hetke ja mis kõik veel. Aga näib, et vahendajalt on kompli-menti natuke vähem piinlik vastu võtta kui selle autorilt. Mulle endale on selline vahendamine päris meel-dima hakanud.

      Iseenda jaoks kirjutamine. Kirju-tada lihtsalt oma tarbeks. Pastapliiat-siga märkmikusse. Näiteks kirjutage iga päev üles paar asja, mis teid õnne-likuks teevad või teile huvi pakuvad, ja vaadake, kuidas vaikselt hakkab ennast ilmutama karakter, kelle kõiki lummavaid omapärasid te kindlasti veel teadvustanud ei ole.

      Või kirjutage aeg-ajalt ennast liht-salt tühjaks. Hing saab kergem, aru ei pea andma kellelegi ja ajule ka selline asi väga meeldib. Muu hulgas paran-dab käsitsikirjutamine analüüsi-võimet.

      MUUSIKA

      Alustuseks kodumaine Trio Maag, kelle põhimenüüs on Argentiina tan-god. Nautisin nende muusikat juba varem, sel piiratud liikumisvõima-lustega aastal aga veelgi enam kui enne. Augustis Sõru Jazzil tegid nad unustamatu etteaste koos hispaan-lanna Isabel Bermejoga, kellega koos-töös ilmus hiljuti ka uus singel “En mi jardin”.

      Ja siis Sault. Sest et see on samuti kaasakiskuv ja hoogne, sest me armas-tame ju britte tingimusteta edasi ja sest viimasel ajal on üldse kergemad ja tempokamad asjad jälle meeldima hakanud. Kevad vist.

      Berit Kaschan

      soovitab

      BERIT KASCHAN on luuletaja, kirjandusteadlane ja kirjandusterapeut.

      tunne püsib. Seitse päeva saab plat-vormi tasuta ka proovida. Proovige!

      KUNST

      KUMU uus püsinäitus “Identiteedi-maastikud. Eesti kunst 1700–1945” – oli teada, et see näitus saab olema hea, aga et lausa liigutav, seda poleks vist isegi osanud ette näha. Eesti kunsti-elu intensiivsus ja haare kahe maa-ilmasõja vahelisel perioodil on samuti miski, mis jätkuvalt austusest vaka-tama paneb. Ja ka kirjanduses ja muu-sikas oli latt teadupoolest sama kõrgel. Näitusel leidub ka rohkesti üldsusele seni ehk mitte nii tuntud töid ja auto-reid – värvilised Wiiraltid, Natalie ja Lydia Mei, Karin Luts jt. Kindlasti väärt mitmekordset külastamist, õn-neks on selleks aega ka.

      Kaasaegne kunst pole loomulikult halvemas seisus, on samuti maailma-tasemel. Selles peaksid aitama veen-duda teiste hulgas ka Kunstihoone uued näitused: Flo Kasearu “Elust välja lõigatud”, mis mõtestab lähi-suhtevägivalla teemat hoolikalt vali-tud toonides, kõnekate kujundite ja väljajättude kaudu; Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa “Korduvad must-rid”, mis suunavad askeesist rõõmu tundma; ja Maria Valdma “Mälu-palee”, kuhu ma ise pole veel jõudnud,

      FotoD: Külli Mäg, EKRAANITÕMMIS, REPRO

      7

      EDASI. Nr 8, kevad 2021

      Kuhu minna, mida teha

      Jah, mõnedki sõbrad naeravad, et olen vanamoodne, aga mulle tõesti meeldib muuseumides käia. Ka nüüd, eeloleval suvel toimuvat Arktika eks-peditsiooni ette valmistades olen tuh-ninud nii kaugemate kui kodumaiste muuseumide kogudes. Seejuures tuleb silmas pidada, et enamik muuseumide varadest ei mahu vitriinidesse. Eesti Ajaloomuuseumi näitustel on praegu eksponeeritud alla saja arktilist pärit-olu eseme, tegelikult on muuseumi kogudes üle 500 Siberist ja Alaskalt pärit eseme (vt Jean-Loup Rousselot’ ja Veronika Grahammeri kataloogi “Oltre Bering”, 2004).

      Maailmas on palju suuremaid ja väiksemaid muuseume, kust leiab üli-huvitavaid materjale Arktika kohta. Ammendamatuteks varaaitadeks on muidugi Peterburis asuvad Vene-maa Etnograafiamuuseum, Venemaa Merelaevastiku Muuseum ning Ark-tika ja Antarktika Muuseum. Sama mõõtu on Londonis asuv Briti Muu-seum (muuseum on hetkel suletud, aga näituse “Arctic: culture and cli-mate” virtuaaltuur on leitav siit: www.youtube.com/watch?v=A-JBeIGMdAI). Lisaks suurtele muuseumidele võib üllatavaid leide olla ka väiksemates koduloomuuseumides. Nii olen ma imetlenud põhjarahvaste etnograafiat Anadõris, uurinud polaaralade loo-dust Murmanskis, Arktika avastuslugu

      Tromsøs ja Arhangelskis, leidnud huvi-tavaid Eesti-seoseid Dudinkas.

      Eestis on mitmeid mäluasutusi, kust Arktika-teemalisi dokumente ja museaale leiab. Märkima peab Eesti Ajalooarhiivi, kus asub palju balti-saksa teadlastega seotud materjale. Aga mitte vähemtähtis ei ole Kukruse Polaarmuuseum, kus oma esimese polaarhuvi võiks rahuldada tulevased maadeavastajad.

      Eks igale uurijale ole teema, millega ta ise tegeleb, kõige põnevam ja arm-sam. Nii ei saa ka öelda, millises Eesti muuseumis olevad polaaralade mater-jalid kõige olulisemad on. Mulle endale tundub siiski, et alustada võiks Eesti Ajaloomuuseumist. Siia on juba pro-viisor Johann Burchardi ja Eestimaa

      Kirjanduse Ühingu aegadest kogutud baltisakslastest teadlaste ja maade-avastajatega seotut. Siia on jõudnud sel-liste tähelepanuväärsete perekondade nagu Kotzebuede, Wrangellide, Kru-sensternide ning nende kaaskondsete esemed, mis põhjaaladelt kaasa toodud.

      Ferdinand von Wrangell oli Tsaari-Venemaa maadeuurija, Alaska kuber-ner ning Vene-Ameerika Kompanii peadirektor. Üks Ajaloomuuseumi unikaalsemaid kollektsioone ongi tema ja ta abikaasa Elisabethi Alas-kal kogutud või neile kingitud asjad. Aga muuseumi võõretnoloogia СКАЧАТЬ