Kuidas mõista andmestunud maailma. Anto Aasa, Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Marju Himma Muischnek,
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kuidas mõista andmestunud maailma - Anto Aasa, Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Marju Himma Muischnek, страница 21
Название: Kuidas mõista andmestunud maailma
Автор: Anto Aasa, Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Marju Himma Muischnek,
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Руководства
isbn: 9789985588949
isbn:
16
Teadustegevuse määratlemisel võib lähtuda teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest (TAKS). Selle kohaselt on teadustegevus „isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike
1
Peatüki kirjutamist on toetanud Tallinna Tehnikaülikooli arenguprogramm Astra aastateks 2016–2022 (2014–2020.4.01.16-0032).
2
Kuna enamik teaduskirjandust ilmub inglise keeles, siis on üldjuhul siin ja edaspidi eestikeelsete terminite juures esitatud ka ingliskeelne vaste.
3
Meediastumine on sotsiaalse maailma ja selle eri protsesside aina tihenev seotus meediaga.
4
Suurandmeid on eesti keeles nimetatud ka mahtandmeteks; mõlema nimetuse korral on tegemist metafoorse konstruktsiooniga, mis ei anna üheselt edasi nähtuse mitmetähenduslikkust. Sel põhjusel oleme siinses kogumikus eelistanud seotud sotsiaalsetele protsessidele viitavat terminit „andmestumine“.
5
Andmete pahelisus tähendab siin andmetega seotud representatsioonide ambivalentsust – suurandmed ei tekita mitte ainult suurt elevust seoses tekkivate võimalustega, vaid ka hirmu ja ärevust, sest andmete loomine ja kasutamine ei pruugi suure mahu, lakkamatu loomise ja kasutamise tõttu olla kontrollitav.
6
Andmete seotus praktikaga tähendab, et suurte andmekogude loomine ja kasutamine hõlmab mitmesugust üksikisikute ja organisatsioonide andmepraktikat, sealhulgas enda kohta teadlikult teabe kogumist (nt nutikellaga), aga sageli ka enesele teadvustamata andmete loomist näiteks sotsiaalmeedia lehele sisu lisades.
7
Võrgustunud risk on olukord, kus omavahel ühendatud globaalsed võrgustikud loovad üksteisest sõltumatud süsteemid, mida on keeruline mõista ja kontrollida.
8
Digitaalsena sündinud (
9
Tihedus viitab siin etnograafia terminile „tihe kirjeldus“ (
10
Nt Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsil 2019. aastal aprillis toimunud kahepäevasel ettekande- ja arutelude sessioonil „Andmestunud ühiskonna uurimise meetodid“ ning 2020. aasta jaanuaris toimunud andmestunud ühiskonna uurimise meetodite terminoloogia arendamise seminaril.
11
Eesti ühines programmiga loomise aastal ehk 2011.
12
Ekspertuuringu meetod, mille eesmärk on probleemide lahendamine, planeerimine ja/või otsuste tegemine. Delfi uuringu käigus (võib toimuda ka e-posti teel) kogutakse ekspertide arvamusi uuritava probleemi kohta mitmeringilise küsitlusena. Pärast iga küsitlusvooru tehakse kokkuvõte eelmise ringi uuringutulemustest ning täpsustatakse esitatavaid küsimusi. Uuringu eesmärk on sageli, kuid mitte tingimata, analüüsitavas probleemis konsensusele jõuda.
13
Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal (art 2 punkt viii). Intellektuaalse omandi võib jagada kolmeks põhivaldkonnaks: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused, 3) tööstusomand. Viimase alla paigutub tinglikult ka ärisaladuse kaitse.
14
Erinormid reguleerivad anonüümseid teoseid, töösuhte teoseid, kollektiivseid teoseid. Autorsus ning autori au ja väärikus on kaitstavad tähtajatult (vt AutÕS §-d 40, 41, 44).
15
Viidatud regulatsiooni aluseks on direktiiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (tähtaja direktiivi art 4).
16
Teadustegevuse määratlemisel võib lähtuda teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest (TAKS). Selle kohaselt on teadustegevus „isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta“ (TAKS § 2 punkt 7).
17
Erandina võib nimetada tsiteerimist, mis on lubatud ka ärilisel eesmärgil (nt kui tsiteerida oma monograafias teiste isikute teoseid, ei ole monograafia müümine autoriõigusega vastuolus).
18
Ärisaladuse kaitset Eestis reguleerib „Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus“ (ärisaladuse kaitse seadus). Selle aluseks on Euroopa Liidu direktiiv, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ärisaladuse kaitse direktiiv). Ärisaladuse kaitse direktiiv on kasutatav Eesti seaduse selgitamisel ja mõtestamisel.