Unelmate pruut. Esimene raamat. Susan Mallery

Чтение книги онлайн.

      See polnud küsimus. Õed vahetasid mõistva pilgu ja Arizona oli rahul, et tema polnud ainus, keda Charity kamandas.

      „Saan aru, kui teil on muud plaanid. Kuigi mul oleks teie seltsi üle väga hea meel.“ Viimase lause adresseeris ta Chloele.

      „Oh, meil pole midagi plaanis,“ ütles Cassie. „Mina pidin üksnes Joeliga kokku saama, aga võin talle helistada ja öelda, et ei saa tulla.“

      „Joel on siis sinu noormees?“ küsis Arizona.

      „Mhmh. Meil on kokkulepe, et kihlume.“ Ta näitas vasakut kätt. Ta sõrmes oli peenike kuldsõrmus. Selle briljant oli nii väike, et nägi välja rohkem liivatera moodi.

      „Kui ilus,“ ütles Arizona.

      Cassie nägu säras.

      Cassie asus teda uuesti küsimustega pommitama. Arizona vastas automaatselt, tähelepanu enamjaolt ta õel. Chloe ei liitunud nendega lauas. Ta käis köögis ringi ja tegi seda ja teist, just nagu üritaks endale tegevust leida. Just nagu püüaks Arizonast võimalikult kaugele hoida. Kas ta ajas naise närvi?

      Arizona leidis, et nende vahel on midagi. Mingi side. Ta teadis, et on inimesi, kes suhtuvad mõttesse, et on kedagi varem kohanud, kui võimatusse. Tema aga mitte. Tema oli selleks liiga palju reisinud ja näinud liiga palju seletamatuid asju, et ilmselgele asjale mitte tähelepanu pöörata.

      Kui ta Chloet vaatas, tundis ta kuumust ja iha, kuid ühtlasi ka midagi muud. Midagi tabamatut, mida polnud võimalik seletada, kuid mida ei saanud ka ignoreerida. Ta tahtis naist paremini tundma õppida. Vähemalt selleks olid olud soodsad. Kui Chloe temast kirjutab, ei saa ju naine teda vältida kõik need kolm nädalat, mis ta Bradleys on.

      Chloe avas sahtli. Ta võttis sealt noad-kahvlid ja üks kukkus maha. Chloe põlvitas seda üles võtma. See liigutus tundus kuidagi tuttav. Just nagu ta oleks naist varemgi põlvitamas näinud. Kuid selle üle järele mõeldes ilmus ta silme ette pilt, kus Chloe oli täiesti alasti ja põlvitas õlgedest asemel.

      Kuigi tal polnud selle vastu midagi, aga kust kurat küll selline mõte pärit oli? Ta kirus endamisi ja sundis end Cassiele ja tema lõpututele küsimustele keskenduma. Jumal tänatud, et ta istub ning keegi ei näe, kuidas ta keha kujutluspildile kohe ja ägedalt reageeris. Nagu näha, on ta kaugelt liiga kaua naiste seltsi vältinud. Teda ei huvitanud enam omada igas sadamas voodikaaslast, kuid ta oli ikkagi mees, kel on oma vajadused. Mingil hetkel tuleb selles suhtes midagi ette võtta.

      Cassie katkestas küsimuste pommirahe parasjagu nii kauaks, et püsti tõusta ja salatit teha. Chloe tuli lauda katma.

      „Ahjupraad, aedviljad, kartulipuder ja salat,“ teatas ta. „Mitte just kõige eksootilisem eine. Järsku soovite ikkagi, et ma lippan gurmeeärisse ja toon sealt pudelitäie šokolaadi kastetud sipelgaid või midagi muud sellist. Lihtsalt et tunneksite end koduselt.“

      Chloe hääl oli vaikne ja aasiv. Ta seisis parasjagu nii lähedal, et Arizona tundis ta lõhna. „Arvan, et saan hakkama.“

      Ta ei rääkinud toidust, kuid kas Chloe sai sellest aru?

      „Kui just päris kindel olete,“ ütles Chloe ta tühja õllepudelit võttes. „Toon uue.“