Aktsiatega rikkas ja vabaks. Arne Talving, Marcus Hernhag
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Aktsiatega rikkas ja vabaks - Arne Talving, Marcus Hernhag страница 5

СКАЧАТЬ suuremast paadist jms. See pole vara, vaid tarbimine. Raha kulub ka elupaigale, aga selle väärtus peab ajahambale vastu, samas kui tavaliste autode ja riiete väärtus väheneb. Vara on enamasti see, mille väärtus kasvab ja/või mis tagab rahavoo. Nagu aktsiad, võlakirjad, kinnisvara jms.

      „Vaesed ostavad asju, keskklass ostab maju ja rikkad ostavad vara.“ - Robert Kiyosaki

      1 Investeeri nii, et saaksid panna liitintressi enda kasuks tööle nii vara kui võimalik. Paari kümnendi vaates on mõju suur.

      2 Hajuta riske erinevate varade vahel. Hea algus on indeksfond.

      3 Muuda on investeerimistegevus automaatseks. Osta ka siis, kui turud langevad, kõige parem on, kui teed oma pangakontolt püsikorralduse.

      Enne kui nõu kuulda võtad ja investeerima hakkad, peaks sul Robbinsi järgi olema kogutud nii palju raha, et see katab su kolme kuu väljaminekud. Ka see on tähtis ja tark nõuanne. Väga tihti jäetakse investeerimata, sest kardetakse raha kaotada. Seepärast on paljudel, nii vanadel kui noortel, raske päriselt pihta hakata – või peavad nad müüma siis, kui hind langeb ja tegelikult peaks aktsiaid hoopis juurde ostma.

      *** Eesti keeles ilmunud 2015, 2020, tõlkija Eve Rütel, kirjastus Million Mindset.

      **** Eesti keeles ilmunud 2018, tõlkija Lauri Liiders, kirjastus Pilgrim.

       5

      Mõtle ja ela õigesti

      Finantsvabaduse saavutamise võimaluste suurendamiseks saab kasulikku statistikat ja tarku järeldusi Thomas Corley mahukast uurimusest rikaste ja vaeste kohta.

       Sinu sääste hävitavad hasartmängud ja loto. Uurimuses osalenud vaestest ostis iga nädal lotopileti 77 protsenti ja 52 protsenti tegi vähemalt korra nädalas panuseid spordi­ennustuses. Rikastest mängis lotot kuus protsenti uuringus osalenuist ja spordiennustusega tegeles 16 protsenti.

       Sinu toitumisharjumuste ja rahalise seisu vahel valitseb seos. Umbes kolmandik vaeseid sõid kiirtoitu vähemalt kolm korda nädalas ja olid ülekaalulised, rikkad sõid tervislikumalt. 54 protsenti vaeste uuringurühmast tarbis iga päev enam kui kaks klaasi alkoholisisaldusega jooki. 84 protsenti miljonäridest jõi vähem.

       Treeni keha ja aju, aga telerist hoia eemale. 77 protsenti vaestest vaatas telerit rohkem kui tund aega päevas; rikastest veetis 67 protsenti teleri ees alla tunni. Kaks kolmandikku rikaste uuringurühmast teeb iga päev trenni vähemalt 30 minutit. Tihti võtavad nad iga päev ka 15–30 minutit, et mõelda ja kavandada kõike karjäärist kuni terviseni.

       Loo endale õiget laadi võrgustik ja ole optimistlik. Edule suunatud ja tihti positiivselt mõtlevate inimestega suhtles 86 protsenti rikastest, aga vaid neli protsenti vaeste ­uuringurühmast. Rikkad ootavad hea meelega konstruktiivset kriitikat, nad julgevad liikuda vastuvoolu ja veidi erineda.

       Tööta alal, mis sulle meeldib, ja pane osa oma sissetulekust kõrvale. Rikkad inimesed tegutsevad sageli unistuste valdkonnas, kuid ei kuluta kõike tarbimisele. Vaestest 95 protsenti ei säästnud üldse midagi, vaid laenas hoopis elamiseks raha juurde.

      Viimase punkti juures tahan rõhutada, et liitintressi efekt ei ole tugev mitte ainult säästmise, vaid ka laenamise puhul. Pikas perspektiivis säästad arvatust rohkem raha, kui muudad kogumise ja targa tarbimise oma elustiiliks, nagu kirjeldab Arne Talving siinse raamatu kolmandas osas.

      Corley järeldused viis aastat kestnud uurimuse kokkuvõtteks klapivad huvitaval kombel Stanley ja Danko järeldustega pärast nende 30 aasta kestel läbi viidud uuringuid.

      Samuti klapivad need kirjanik Steve Sieboldi omadega, kes intervjueeris kolme aastakümne jooksul 1200 rikast inimest ja kirjutas sellest raamatu „How Rich People Think“ („Kuidas rikkad inimesed mõtlevad“). Rikkad õpivad uusi asju tihti raamatutest, aga ka sama meelelaadiga ning soovitavalt edukamatelt ja jõukamatelt sõpradelt. Siebold ei väida, et peaksid kellelegi sellepärast sõpruse üles ütlema, et ta ei ole rikas, aga tutvusringkond mõjutab meid, nii et statistilisest vaatepunktist toob edukate säästjatega suhtlemine kasu. Tavaliselt ütleb sinu lähimate sõprade vara keskmine suurus midagi ka sinu enda võimaluste kohta.

      Siebold pani tähele sedagi, et varakad inimesed saavad palju paremini hakkama ebakindlusega. Nagu oleme näinud, valivad paljud jõukad oma tee, neil on oma firma ja nad investeerivad. Mõnikord tähendab see, et tuleb olla väljaspool mugavus­tsooni.

      „Inimesed, kellel ei õnnestu raha säästa, langetavad otsuseid (kui nad üldse selleni jõuavad) väga pikkamööda ning nad muudavad ruttu ja tihti meelt.“ – Napoleon Hill

      Tuntud spordipsühholoogi Bob Rotella hinnangul on erakordsetel inimestel olemas visioon ning nad ei hooli, mida teised ütlevad või arvavad – nad panevad kõik välja, et eesmärgini jõuda. Tavapäraselt on nad optimistlikud, hea enesekuvandiga, edu toovate harjumustega; nad on pühendunud selles mõttes, et töötavad kõvasti, aga ka nutikalt ja keskendunult ega püüa kõiges parimad olla; nad hindavad oma tulemusi ausalt, õpivad oma vigadest. Rotella on Ameerikas nõustanud mitmeid suuri ettevõtteid ja kindlasti on need harjumused edukate inimeste puhul sarnased.

      Samas tuleb vaadata ka teist külge ja nentida, et ajalugu kirjutavad võitjad. Selles peatükis ja varem nimetatud harjumustega inimesed ei ole kõik ilmtingimata rikkaks saanud ja neid pole ka intervjueeritud. Kuna mõned minu kasutatud allikad on uurinud ka vähem jõukaid inimesi ja nende harjumusi, on järeldustest siiski palju kasu. Vahe õnnestujate ja teiste vahel torkab eredalt silma. Erinevalt järgmises peatükis lähemalt vaadeldud rühmast suurendame õige elustiiliga oma võimalusi.

      ***** Eesti keeles 1998, tõlkija Virko Prits, kirjastus Ilo. Kordustrükid 2007, 2009, 2015, 2018 ning ka 2019 (tõlkija Ragne Kepler, kirjastus Rahva Raamat).

       6

      Kõige kulukam harjumus

      Sa ei ole halvem inimene, kui oma raha alati tarbimise peale kulutad. Üldjoontes võid sa isegi hästi elada, kuigi tihtipeale on raha otsas. Aga kui otsustad nii elada, siis vähendad võimalust finantsiliselt võitjaks tulla. Teatud harjumused hoiavad enamikku inimesi vaesema poole peal kinni, teised harjumused aga kannavad paljud rikaste poole peale üle. Nii lihtne see ongi.

      Corley eespool mainitud uurimuses ostis vaestest igal nädalal lotopileti 77 protsenti ja panustas spordiennustusse 52 protsenti. Rikaste rühmast tegeles spordiennustusega vaid 16 protsenti ja lotot mängis igal nädalal vaid kuus protsenti.

      See klapib СКАЧАТЬ