Tagamaa. Martin Algus
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Tagamaa - Martin Algus страница 4
Название: Tagamaa
Автор: Martin Algus
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789985350751
isbn:
Naised rääkisid lihaletis, et mehed peavad jälle minema hakkama, ei tea kuhu ja kui kauaks ja kellele seda kõike vaja on?
Anna üritas oma asjad kiiresti ära ajada, see pole tema maailm, temal pole sellega asja, temal on tare ja kass ja kanad ja poiss, kes veidra juhuse tahtel sinna oli tulnud.
Hull või mõrtsukas või sõjavang, mis vahet seal on?
Ja kes siis Anna ise oli, mõrtsukas, hull? Vang?
Seegi oli segane ega vajanudki selgitust.
Anna seisatas, vaatas tolmusammast, mis jaamaplatsilt latvade kohale kerkis, nägi valguskiiri sellest läbi tungimas ja tundis, et hõõgub seestpoolt, liha oli pehme ja soe, tuksumine ühtlane ja rahulik.
Ta võttis suuna külaservale, kus kõrgus esimene madal voor.
* * *
Anna astus tarre ja peatus uksel.
Toas oli teistsugune lõhn ja teistsugune valgus, see oli valgus sellest korduvast unenäost, korraga tuttav ja võõras, ja Anna teadis nüüd jällegi ette, mis juhtuma hakkab, nagu uneski, ta nägi umbes minuti jagu ette, mitte rohkem, aga sellest praegu piisaski.
Andrei oli riides ja vaatas teda kummaliselt, seisis keset tuba, ootas teda seal juba mõnda aega, vist oli kohe riidesse pannud, kui naine välja läks. Ilmselt oli kõhelnud, kas jäädagi ootama, aga otsustas siiski paigal püsida.
Anna pani asjad käest ja liikus noormehe juurde, surus peod tema rinna vastu, siis pressis sõrmed rusikasse ja hakkas rusikatega rinda taguma, üha kõvemini ja kõvemini, siis lõi juba näkku, endal pisarad voolamas. Anna lõi järjest kõvemini ja poiss võttis viimaks tema käed enda pihkude vahele, hoidis neid õrnalt.
* * *
Linnud laulsid ja õunapuud olid lumivalgeis õites. Põllud sahisesid värskes rohelises, tuul lainetas heinal ja voogas metsa poole. Päike säras ülal nagu üks ilmatusuur õitsev võilill.
Nad vaatasid teineteist pikalt ja siis hakkas noormees minema.
Naine oli talle süüa kaasa pannud, ühe vana hõberaha pihku pistnud. Kuskile ta pidi minema, aga seda, kuhu poiss välja võis jõuda, ei teadnud keegi.
Andrei liikus mööda põlluteed edasi, astus kuni vana veskini, siis peatus ja vaatas enne silmist kadumist voore-harjalt tagasi.
Anna seisis teeotsal kahe paju vahel. Valged õied selja taga, kanakull taevas tiirlemas, kass ukse kõrval istumas.
Huugamine tuleb nüüd tagasi, mõtles ta, võib-olla esimese vihmaga või siis esimese äiksemaruga, aga varsti on see tagasi, kindlalt on tagasi, hiljemalt sügisel on see kohal, kui marjad on langenud ja õhk on käärimisest joobes, siis kui hämarduma hakkab, kui tähed ennast läbi tumeda laotuse torkavad, võib-olla esimese hallaga või esimese hõreda lumega, ükskõik millal ja mil moel, aga tuleb ta kindlasti.
Anna vaatas vana paju katuse kohal ja mõtles, et laseb selle külameestel maha võtta.
Jah, see tuleb nüüd kindlasti ära teha.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.