Название: Limpa ja mereröövlid
Автор: Andrus Kivirähk
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Учебная литература
isbn: 9789985349847
isbn:
Õhtul tehti Limpale voodi lastetuppa. Selleks puhuti täis punane kummimadrats, mille peal muidu suvel rannas lesiti või vees solberdati. Lapsed käisid kõik kordamööda selle peal aelemas ja madratsit nuusutamas. Madrats lõhnas veel õrnalt liiva ja mererohu järele. Limmale tundus isegi, et kui kõrv hästi kõvasti vastu madratsit suruda, siis kuuleb nagu kaugelt lainete müha.
Ka üks väike valge kivike oli madratsi prakku kinni jäänud. Suvel poleks sellist kivikest tähelegi pannud, aga praegu, varakevadel, tundus see täitsa imelise asjana.
„Varsti tuleb jälle suvi ja selliseid kivikesi on igal pool!” ütles Limma heldinult.
„Jah, nad lähevad sandaali sisse ja hõõruvad, nii et pead nad välja raputama,” lisas Limmo, aga mitte pahaselt, vaid hoopis kuidagi imetlevalt – et näed, milliseid vahvaid asju suvel ette tuleb! Kivi poeb ise sulle kinga sisse! Talvel ja kevadel ja sügisel ei juhtu midagi säärast. Siis on jalad nii sügavale sokkide ja saabaste sisse peidetud, et ükski kivi ei pääse su varvaste kallale.
Siis pandi madratsi peale linad ja padi ja tekk ning see põrandale tehtud ase tundus Limmale ja Limmole hoopis toredam kui nende endi igavad voodid. Nad olid Limpa peale päris kadedad, kui see kergelt vetruval madratsil istus ja kõrrega otse pudelist limonaadi jõi.
Isa oli tõepoolest poes käinud ja ostnud lausa kuus suurt pudelit limpsi. Ema küsis seda nähes, et mis isal viga, kas ta hakkab mingit suuremat pidu, pulma või midagi muud sellesarnast korraldama, et sellisel hulgal limonaadi kokku ostab. Aga isa ütles, et tema lihtsalt on tüdinud sellest lõputust viginast, et limonaadi on vähe ja limonaadi on vähe. Joogu nüüd lapsed ennast lõhki.
Limpa oligi vist sellega algust teinud. Ta muudkui imes ja imes oma kõrrega ning tema pudel oligi juba peaaegu tühi.
„Kuhu see sul ometi mahub?” imestas ema, kes oli tulnud lastele head ööd soovima. „Ise oled sa nii pisike, peaaegu sama suur kui see pudel.”
„Eks ma pissin ju selle jälle välja,” seletas Limpa.
„Mina ei taha, et sa hakkaksid öösel kempsus käima!” ütles Limma. „Mina ei saa siis magada. Uks kriuksub. Ära joo rohkem!”
„Limma, küll sina võid kamandada,” leidis isa ja haigutas. „Aga tegelikult on Limmal muidugi õigus, Limpa. Enne magamist pole tõesti vaja nii palju juua. Jääge nüüd tuttu. Homme on laupäev, siis lähme kohvikusse ja kinno.”
„Mõnus, homme saab kaua magada!” rõõmustas Limmo. „Ei pea kooli minema!”
„Mina ei armasta kaua magada,” teatas Limpa.
„Mis kell sa siis ärkad?” küsis ema.
„Ei tea,” vastas Limpa. „Siis kui uni ära läheb ja pissihäda hakkab.”
Ta imes lurinal limonaadi.
„Ma ütlesin, ära joo rohkem!” hüüdis Limma. „Muidu see pissihäda ei lase sul üldse magada, ärkad veel kuskil kell kuus ja hakkad toas kolistama. Meie tahame Limmoga kaua magada!”
„Mina ei taha,” ütles Limpa uuesti.
„Ema!” karjatas Limma nüüd. „Ema, ütle talle, et meid ei tohi hommikul vara üles ajada!”
„No kuss-kuss!” ütles ema. „Kui ta vaikselt siin toas mängib, siis pole sellest ju midagi.”
Limma tõmbas teki vihaselt üle pea.
„Küll need tited on lollid!” pomises ta endale patja ega tahtnud kellelegi head ööd soovida.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.