Kui vanad naised armuvad. Marta. II osa. Leelo Kassikäpp

Чтение книги онлайн.

      Tema, Marta Koovit, viibis hetkel Fertilitase erakliinikus. Päev hakkas juba õhtusse jõudma. Doktor Simma oli teinud talle hommikupoolikul tervelt viis ja pool tundi kestnud plastilise operatsiooni, mille käigus toimus näo, kaela ja silmalaugude korrektsioon. Kestvusaja sai ta teada samal õhtul, kui kirurg naasis veel kella üheksa paiku kliinikusse, et oma värskelt opereeritud patsient üle vaadata, ja naine esitas talle sellekohase küsimuse.

      Juba mitu aastat olid Marta suhted peegliga aina halvenenud. Jäta kasvõi pea kammimata, no ei taha peeglisse vaadatagi!

      Marta oli noorena olnud väga ilus. Heldur oli pidanud tõsiselt vaeva nägema, et seda isekat iludust tanu alla saada. Eks Marta isa oli ka oma kõva sõna maksma pannud ja sellele liidule kaasa aidanud …

      Hoolimata valust, pani see mõte naise praegugi muigama. See oli olnud ilus aeg: üle küla neiu, blond ja meeldivalt vormikas. Kogu küla poistel oli ta pannud suu vett jooksma. Tema pärast oli veriseid lahinguidki peetud. Eriti hull lugu juhtus kord jaanipäeval, Marta sünnipäeval – sel suvel, kui ta sai kahekümne kahe aastaseks. Noored mehed olid nugadega kokku läinud ja naabripoiss sai tõsiselt haavata. Seejärel otsustaski tema isa, karm ja konkreetne mees, et Marta peab minema mehele, kaua ta ikka poisse hullutab. Niimoodi lüüakse mõni mehepoeg varsti maha ka. Abielunaine jäetakse rahule ja kired vaibuvad. Eks nii edaspidi oligi.

      Käesoleval suvel sai Marta juba kuuskümmend üks. Heldur oli lahkunud igavikku kümme aastat tagasi, jättes oma ilusa naise tuulte pillutada. Surm saabus raske infarkti tagajärjel väga ootamatult. Martal läks üsna mitu aastat sellest kaotusest toibumiseks. Väga raske oli harjuda ise kõike otsustama ja tegema.

      Nende abielu oli õnnistatud ainult ühe järeltulijaga. Vähem kui aasta pärast abiellumist oli Marta ilmale toonud terve ja tugeva poisslapse, kellele nad panid nimeks Lennart. Sünnitus algas ootamatult ja kulges esmasünnitaja kohta väga kiiresti. Midagi läks seal valesti ja Marta edaspidine emakssaamine oli välistatud. See asjaolu kurvastas noorpaari väga, aga aeg lepitas saatusega ja mõlemad kiindusid kogu hingest oma ainsasse pojasse.

      Lennart oli toonud neile aina rõõmu. Vanustki tal juba omajagu, mõne aasta pärast täitub neljas aastakümme. Tema abielust Lille-Maiga oli perre sündinud kolm tütart. Lille-Mai oli emasse, Katrel oli ka palju lapsi. Martale tikkus kadeduseokas hinge.

      Viimasele tütrele, kes oli sel kevadel saanud juba kümneaastaseks, panid noored Lille-Mai ema järgi nimeks Katre. Eelmisele tütrele oli pandud Marta soovitatud nimi: Laura. Tema pakutud nimi pandi ikkagi enne, kuigi mitte päriselt tema nimi.

      Nemad Helduriga olid korraldanud lastele uhked suured pulmad ja hiljem poolvägisi panid ka majaehitusel õla alla. Kuigi Lennarti teenis piisavalt, olid kulud jõudsasti kasvava pere tarvis märkimisväärsed. Pealegi nautis Lille-Mai koduproua elu, mis oli kolme lapsega igati mõistlik. Eks Marta isegi oli olnud oma eduka mehe kõrval poputatud ja hoitud. Tal ei olnud kunagi millestki puudust, alati oli palju ilusaid rõivaid ja Heldur kinkis pidevalt uusi ehteid. Neid oli abielu jooksul ikka väga palju kogunenud.