Liiklusseadus ja liiklusmärgid 2019. Ragnar Sokk

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites ja robotliikuriga, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest; [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]

      101) ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites.

      2. jagu Liiklusohutus

      § 3. Liiklejate turvalisuse tagamine

      (1) Riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja Vabariigi Valitsus.

      (2) Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

      (3) Liiklusjärelevalvet korraldab Siseministeerium.

      (4) Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

      (5) Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldusterritooriumil.

      (6) Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus tagama liiklusohutusnõuete järgimise.

      § 4. Liikluskasvatus

      (1) Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:

      1) ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;

      2) teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

      3) tauniv hoiak lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis juhtimise, samuti sellises seisundis oleva mootorsõidukijuhi juhitavas sõidukis sõitmise suhtes.[RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017]

      (2) Laste liikluskasvatust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette:

      1) lapsevanem ja seaduslik esindaja;

      2) koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud pädevad asutused.

      (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 loetletud asutuste poolt läbiviidava laste liikluskasvatuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ("Laste liikluskasvatuse kord.", Vastu võetud 20.10.2011 nr 136 https://www.riigiteataja.ee/akt/124102011002).

      (4) Täiskasvanute liikluskasvatust viiakse läbi koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate, infopäevade, sihtotstarbeliste teabematerjalide ja muu taolise vahendusel.

      § 5. Rahvuslik liiklusohutusprogramm

      (1) Rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on meetmete efektiivsem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liiklusõnnetuste läbi hukkuvate ning vigastada saavate inimeste arvu pidevaks vähendamiseks.

      (2) Rahvuslikku liiklusohutusprogrammi viivad ellu ministeeriumid ja ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitteriiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine.

      (3) Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohutuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide ning tegevuskavade kaudu.

      § 51. Teave tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta

      (1) Riigiteede seisundi, tee sulgemise ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet. Operatiivinfot riigiteede liiklusolude kohta annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio ning interneti kaudu.

      (2) Maanteeamet teavitab üleriigilise levikuga raadio kaudu riigitee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorraldusest ja liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab.

      (3) Tugeva lumetuisu ja kiilasjää tekkimise korral ning muul liikluskorraldust või liiklusohutust oluliselt mõjutaval juhul annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu viivitamata teada riigitee olukorrast, samuti operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

      § 52. Avalikult kasutatava tee omaniku õigused ja kohustused

      (1) Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:

      1) kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa, liiklusele ohtliku ehitise, prahi, hukkunud loomad ja linnud;

      2) liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid.

      (2) Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib avalikult kasutatava tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata.

      (3) Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab avalikult kasutatava tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest.

      (4) Reisijate ohutuse tagamiseks võib avalikult kasutatava tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liiklemiseks ühissõidukite marsruudil. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

      § 53. Liiklusväline teabevahend

      (1) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa tee kaitsevööndisse, välja arvatud hoonetele, annab tee omanik. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem.

      (2) Tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:

      1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;

      2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist;

      3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;

      4) ei piira nähtavust ristmikul.

      (3) Teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult, värvilt või kujunduselt on selline, et seda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks.

      (4) Liiklusvälise СКАЧАТЬ